Meil oli hiljaaegu neljas pulma-aastapäev. Kirjutasin sellest siin, aga enne seda jäi mul üks postitus pooleli. Hakkasin kirjutama, et miks ma teda armastan, aga mulle jäi ette hoopis mingi artikkel – 12 põhjust, mis soodustavad pikka ja õnnelikku kooselu ja hakkasin hoopis sellest kirjutama…

Tahtsime omal ajal abielluda 1. juulil, et oleks sama päev, mil meie nö ametlik suhte alguskuupäev vms, aga elu mängis välja nii, et otsustasime hoopis 1.04.2014 abielluda. Tundsime kuidagi, et mis me ikka ootame, teeme ära. Kui me perekonnaseisuametisse läksime, et millal esimene variant oleks, öeldi 1. aprill, see tundus hea päevana, et ah, nagunii keegi ei usu ja las ollagi nii. Lisaks selgus, et see on teisipäev kui tseremooniaid ei toimu.. mis oligi meie teine soov – abielluda kahekesti.

Ma tegelikult ei plaaninud nii pikka sissejuhatust kirjutada, mõtlesin lihtsalt kirjutada, miks ma teda armastan, aga kui ma neid punkte nägin, mõtlesin kohe meie peale.

See pole esimene kord, mil ma mõtlen, et ma sain Meelisega tuttavaks ammu enne seda kui meie suhe nö algas. Me tundsime selleks ajaks vist juba kolm-neli aastat, kui elu meid nö kokku viis.

Ja kui ma alguses mõtlesin, et ma kirjutan, miks ma teda armastan, et toon välja mingid punktid, ala et esimesed lumikellukesed, mis hoovis pead tõstavad lõpetavad alati mul laual viinapitsis, või et ta tõi mulle Kiievist piibelehti, sest seal neid juba müüdi ja meil polnud veel rohelistki näha, või kuidas ta oskab mulle alati osta asju, mis mulle meeldivad või.. ta lihtsalt on parim mees ja isa ja abikaasa ja kuulaja (kuigi ta ise ütleb, et mu jutt on merekohin :D) jne. Mõtlesin, et lahkan hoopis neid punkte, mis see paariterapeut välja tõi.

Tänavustest esimestest kellukestest hoovis saatis ta pildi :)

Paariterapeut Pia Ruotsala toob välja tosin punkti, mis soodustavad pikka ja õnnelikku kooselu:

1. Mõlemad partnerid hindavad paarisuhte tähendust, tahavad ja suudavad näha ennast pikas suhtes.

Meelis on alati rõhutanud seda, et ilgelt nõme oleks lahku minna (suvel saab 10 aastat koos oldud), et hakka otsast peale kellegagi oma suhet nö tegema. Ma olen alati öelnud, enne olen siis üksi, kui hakkan kellegagi jälle mingit suhet arendama. Tinder on ju olemas, seksita ei jääks meist kumbki :D

2. Mõlemad pingutavad teadlikult oma suhte nimel.

Kindlasti pingutame. Olgu selleks siis Meelise depressioon või minu alkoholism. See ongi pingutus, et me elame üle. Aga meil on alati olnud moto – koos on lihtsam. Ja nii tegelikult ongi. Kui omavahel kõigest rääkida, saab asjad selgeks räägitud, mured lahendatud ja eluga edasi minna. Ma arvan, et paljude paaride mure ongi see, et nad ei räägi. Meelis on ka MEES, kes arvab, et ei pea kõigest halama, et olla mingi eit.. Mu meelest pole sa seepärast eit, kui tal on süda õiges kohas ja sa julged oma tundeid väljendada jne.

3. Suhtes on ruumi isiklikuks arenguks. Ei eeldata, et partner jääb samasuguseks elu lõpuni.

Ma arvan, et algusaastates olin ma küll hästi kinni selles, et oleme ikka koos ja teeme kõike koos ja mismõttes tahad eraldi olla. Täna pole küsimustki. Nii nagu ma käin sõbrannatamas, käib tema kuttidega stand up showdel vms.

4. Hea omavaheline suhtlemine: austades teineteist, räägitakse kriitikavabalt ja kuulatakse hinnangut andmata.

Sellega meil on nats probleeme. Ilmselt nii mul tema kriitikaga kui temal minu omaga. Ma ei pane absull pahaks kui ta ütleb, et ma näen malakas välja mingi riietusega vms, aga kui asi puudutab ametiredelit või nö töökohavalikuid, siis me arvamused lähevad tihti lahku. Mina julgen arvata, et Meelis sihib liiga suuri ampse (ehe näide sellest ajast kui olime Austraalias, ma arvasin, et ta raiskab meie farmis raskelt teenitud raha, et saada kaevandusse, et nagunii ei saa.. SAI!), Meelis jälle arvab, et mina oma võimete juures olen liiga arg pakkuma või proovima. No ma ei kandideeri kui nõutakse autojuhilube, kuigi võiksin, sest Uber ju sõidab ja no saaks iga kell hakkama ka ilma autota. Pean Lätti sõitma, hea küll, leian kellegi kes viib siis..

5. Õpitakse lahendama konflikte turvaliselt ja hoitakse kriisides kokku. Erimeelsusi suudetakse näha arenguvõimalusena ning püüdlusena mõista seda, mis erineb enda arusaamadest. Suudetakse teineteisele andestada.

Kriisides oleme me super kokkuhoidjaid. Edasi läheb keeruliseks… Ma ei suuda näha meie erimeelsusid kui arenguvõimalusi. Vigu jah, aga mitte siis kui oleme erimeelt. Meelis näiteks arvab, et ma ei peaks EBAt tegema, sest sellega kaasneb selline sitalaviin mu pihta ja tema võtab iga arvamust kui isiklikku rünnakut minu vastu, mina jälle olen seda meelt, et las kaagutavad, ma teen iga aasta paremini (järgmiseks aastaks on juba palju sponsoreid ja ideid olemas, kes sel aastal ei saanud löögile on nõus järgmisel aastal kaasa lööma jne).

6. Ühised väärtushinnangud ja/või huvid, mis partnereid ühendavad.

Neid meil jagub, jah. Meelis on alati nalja teinud, et kui me lahku lähme, siis ei saa me öelda, et meil läksid huvid lahku vms.

7. Paari ümber on inimesi, kes soovivad neile head – toeks võivad olla vanemad, sõbrad, kogukond, kogudus jne.

Me koondame enda ümber need, kes head soovivad. Kes ei soovi, need ma hingan õhtul enne magamaminekut enda väljast välja. Kristallikoja mõjud (loe siit!)

8. Omavaheline sõprus ja ühine huumorimeel.

Absoluutselt!

9. Mõistmine, et paarisuhtes on lubatud kõik tunded. Ollakse huvitatud teineteise emotsionaalse ja füüsilise läheduse vajadusest ja selle pakkumisest.

Jällegi, 100%. Me mõlemad saame aru, et on paremaid ja halvemaid aegu. On tulnud ette, kui peame kordama seda abielludes antud vannet, nii heas kui halvas, kallis..

10. Tahe oma suhet ja iseennast paremaks muuta.

Jällegi nõus. Me areneme koos. Me saime lapse. Koos. Ei ole nii, et üks ainult tegeleb või vahetab mähet. Ikka koos. Meie laps ju. Tunnustame teineteist rohkem proovima, edasi pürgima, veel rohkem saavutama.

11. Lepitus iseendaga, oma kaotuste, leina, pettumustega toimetulek.

Neid asju on kõiki me elus ette tulnud ja mis peamine, koos on lihtsam. Alati. Mulle meeldib ilmselt rohkem rääkida ja lahata kui talle, aga kui ma ta rääkima juba saan, saab ta ise ka aru, et oleks võinud ammu rääkida ja oleks ammu juba palju kergem hakanud.

12. Mõistetakse armastuse laiemat ja sügavamat tähendust – armastus pole ainult tunne ja seega ei saa ka otsa. Pikas paarisuhtes suudetakse anda ja võtta vastu armastust erineval kujul ning olla tänulikud.

Sellepärast ma teda armastangi!