Miks on blogiauhinnad minu nägu?

Ma kirjutasin selle postituse detsembris, kui sattusin ühes kommentaariumis lugema, et blogiauhinnad on liiga minu nägu. Mõtlesin, et postitan selle siis kui mul EBA kohta rohkem uudiseid on, aga eile avalikustasin hoopis videoga, et EBA registreerimine on avatud ja see postitus jäi… Täna nägin Malluka blogis, et ta ei osale EBAl, kuna üritus on korraldaja nägu ja tegu. Kelle moodi siis see üritus olema peaks?

Kroonika pidu on Lensini moodi, Kanal2 pidu kanali moodi jne. Ikka tegija moodi, kelle moodi siis veel? Ma ei teeks ju üritust, mis mulle endale ei meeldiks. Ikka selline, mida ise naudiks ja sellised valikud, mis mulle meeldivad ja head tunduvad.

Minu teada ei toimunud Eestis umbes kümme aastat mitte mingit blogijate autasustamist, see oli täitmata auk, mille ohjad ma enda kätte võtsin (Mallu pärast esimest aastat enam ei viitsinud).

Rõhutakse, et kui ma olen blogija, siis ma justkui ei tohiks korraldada blogiauhindu, lisaks ei tohiks pidada blogi, sest ma kahjustan oma otsekohesusega oma mainet ja üritust. EBA on liiga minu moodi – liiga kõmuline ja kommertslik. Minu valitud fotograafid ei tee vintage stiilis pilte, vaid jubedaid reportaažklõpse; minu valitud kohad pole ägedad, vaid kommertslikud; valitud joogid jälle liiga peened, mitte piisavalt hipsterlikud; valitud söögid ebatervislikud, valitud õhtujuhid liiga julgete väljaütlemistega jne jne …

Minu silmis iga aastaga kasvanud ja paremaks läinud üritust peetakse “iga aastaga läheb aina halvemaks”. Olgem ausad, ma ei teeks ka 25 000eurose eelarvega sellist pidu, mis kõigile meeldiks. Seega, las ta siis olla minu nägu, vähemalt olen ma ise iga EBA üle uhke. Suur töö on igal aastal tehtud ja ma ise naudiks sellistel üritustel osalemist.

Ma olen alati rõhutanud, et EBA mõtteks on tunnustada parimaid. Olgu nad siis tuntud või mitte nii tuntud, blogigu nad raha eest või oma hobiks.

 

Jah, minu arust on blogid uus tõusev trend digimaailmas ja online-meedias, vaadake välismaad vahelduseks (mäletate Eveliisi blogi – Norra tippblogija teenis eelmisel aastal 360 000€!). Blogid on reaalne ja potensiaalne reklaami- ja turunduskanal, millest üha enam saavad aru ka ettevõtted ja turundajad. Mis sellest siis halba on, et ma tahan kokku viia blogijad, kes tahavad teenida ja ettevõtted, kes näevad blogijaid kui enda reklaamivõimalusi. Seda nii BLOGITiga kui ka Eesti Blogiauhindadega, mida tänavu korraldangi juba oma firma alt.

Blogija, kes tahab teenida, peab ju olema pildis, seega osaleb ta „minunägu“ blogiauhindadel ja firmad, kes tahavad leida endale sobilikke kanaleid kasutavad blogisid, kes tõusevad teistest esile ja paistavad välja.

 

Ma ei eeldagi, et kõik blogijad mõtlevad nagu mina või sellessuunas kuidas blogiauhinnad mõtlevad ja tegutsevad. Seega, vaba voli, kas kandideerid või ei. Aga jätta kandideerimata, sest sulle ei meeldi korraldaja.. see on minu silmis natuke lapsik ja kõlab hapude viinamarjadena!

See on sama, kui mõni inimene jätaks superstaarisaatesse kandideerimata, sest talle ei meeldi Taukari viimane muusikavideo. Aga nagu ma ütlesin, iga inimese vaba voli toimetada blogimaastikul. Mina ei saa kedagi sundida, et tule ja ole ja teeme koostööd. Sinna on oodatud kõik blogijad, olenemata miks nad seda teevad. See, et minu silmis on see sillaks blogijate-turundajate vahel, ei tähenda seda, et kõik kes kandideerivad, peavad samamoodi mõtlema. Ei, ei pea.

Ma tõin kunagi näiteks, et ma tahan, et EBA oleks nagu Weekend festival mitte Intsikurmu muusikafestival, sest neil lihtsalt on erinev kuulajaskond. Ma ootan EBAle osalema neid blogijaid, kes näevad blogimist kui võimalust teenida, kui tulevikukanalit, mida firmadele pinnana rentida. Saate aru, kui ma oleksin kuduja, siis ma tahaksin kududa Fashion Weeki lavale, mitte Intsikurmu laadale. Nagu Eveliis ütles, blogijate meelelahutusauhinnad.

Siinkohal ongi paslik meelde tuletada – eba.marimell.eu ootab blogijaid end kirja panema, firmasid end nähatavaks tegema ja kaasa lööma ja.. Mina annan endast parima, et üritus jälle max hästi korraldatud saaks!