Millal jõuab öko-möko inimesteni?

Tänane postitus on ajendatud sellest, et… kuskil kunagi kellegagi tuli jutuks, et millal ja kuidas jõuab öko, taaskasutamine, mahetoit jms inimesteni. Üks tuttav ütles tabavalt: naised hakkavad sellele siis mõtlema, kui nad lapse saavad.

Ma arvan, et ega minagi ehk poleks mahenduse ja öko-mõtlemiseni jõudnud enne kui ma poleks sattunud aasta alguses tööle mahekohvikusse kokaks – siis taipasin, et ilmalihata tehtud toidud võivad tõesti maitsvad olla ja et ka täiesti toorelt saab toituda. Alguses ei kujutanud ma ette, kuidas ma söön tooreid seeni ja keetmata brokolit ja… Aga kõik on võimalik. Kokanduse kohapealt olen ma kõvasti köögis arenenud ja saan ka oma sõpradele pakkuda vegan- ja toortoite nii, et nad väga nina ei krimpsuta ja ei saa väga tihti arugi, et nad ainult silo söövad. No eks ma pakun liha kõrvale, aga teine pool toidust on tervislikum kui varem.

Aga tõesti, nii kui lapseootele jäin, hakkasin minagi uurima rohkem taaskasutuse, ise püreede valmistamise, puhta toidu, ökomähete ja muu kohta.

Mul on olemas isegi paar taaskasutatavat mähet ja Uue Maailma festivalil kiikasin ikka Mähkmekrati laua juurest ka läbi. Paar lauda edasi olid end sisse seadnud ka mahkmed.eu – seal oli valik minu jaoks liiga suur ja keeruline – ma ei saanud vapsee aru :D Piisas sellest, kui Liis Mähkmekratist mulle nelja erinevat (või oli isegi viis) mähkmesisu näitas ja ma juba olin omadega ummikus, et whaaaat, milline siis see kõige parem on?!

Nups-mähkmekatted-450x299
Foto pärineb Mähkmekratt.ee lehelt :)

Ja eile õhtul käisime me külas paaril, kellel on kaks last ja no seal naerdi mind veits välja, kui ütlesin, et no kodus vähemalt võib ju korduvkasutatavaid mähkmeid kasutada, et okei, välja minnes on lihtsam kui on ühekordsed kaasas… „Oh, need haisevad ju!“ väristas see naine õlgu. „Ma mäletan kui mu õde oli väike ja siis me viskasime need mustad mähkmed kuskile vette likku ja pulgaga segasime…“ Iuuuu! See küll ei tekita isu neid kasutada :D

Aga ma olen hetkel veel endiselt seisukohal, et ma proovin. Seepärast ei hakka ma neid endale lademetes hetkel kokku ostma ka. Ma sealt Mähkmekratist tahaks paar tükki soetada ja siis peaks vist piisama :D No Liisist sain üldse aru, et kui kolm katet on, siis tuleks ainult sisude pärast muretseda – mul seega üks puudu ainult :D

Eino ma pean end ikka kõvasti veel harima ka sel teemal, tuleb ikka Liis külla kutsuda. Sellessuhtes, et kas kõikühesmähe on parem kui mähkmekate + sisu? Jne. Mul on triljon küsimust.

5 thoughts on “Millal jõuab öko-möko inimesteni?

  1. Ei ole need praegused korduvkasutatavad mähkmed mingid haisupommid, me kasutame ka neid kodus ja ühekordseid väljas käies. Korduvatega toimine nii: kui mähkmes (mähkmesisu peal) on kaka siis selle kallutame sealt vetsupotti ning loputame kergelt veega üle ning viskame kaussi (või kaanega ämbrisse) ootele. Pissised mähkmed kohe ootele. Kui juba mitu mähet mustad siis pesumasinasse ja masin tööle. Ei kogu neid mähkmed ämbrisse nädal aega jutti ja seega haisema see värk ei lähe. Hiljemalt üle päeva on mähkmepesu. Ei ole see mingi ebainimlik pingutus ning aega ka ei võta rohkem kui ühekordse mähkuga prügikastini jalutamine.
    Üldse titeasjadega ise tegelemine ei ole ajakulukas. Mõned tuttavad nt annavad beebile poepüreesid kuna ise tegemine olla kohutavalt ajakulukas ning nad eelistavad selle “kvaliteetaja” hoopis lapsega veeta. Tegin kerged kalkulatsioonid: porgandite, kõrvitsa jne puhastamine ja tükeldamine max 4 minutit, seejärel lähevad viljad ahjupotti ja praeahju ning kuna küpsemise ajal EI OLE vaja ahjuukse ees valvata siis seda ajakuluks ei loe. Kui viljad valmis siis püreerimine/purustamine 3-4 minutit. Kui titt väike siis püree sügavkülma jaoks plastpitsidesse/jääkuubikuresti 3-4 minutit. Selle 10 minuti reaalselt kulutatud aja tulemusena on mul alles lisatoiduga harjuva lapse vähemalt nädala toit valmis ja ootel, suurema lapse suurem kogus ei võta ka märkimisväärselt rohkem.
    Seega ma tõesti ei saa aru kuidas mähkmed või ise kokkamine lapsega veedetavat aega “raiskab”, hoopis annab palju juurde.

  2. Mahmesisusi on kaa erinevaid, on marlid, siis mingid eriti vett imavad ja kilejad jne. Õnneks pulgaga kausis sonkima ei pea, pesumasin on emade õnnistuseks :D kasutasin mõlema lapsega neid korduvkasutatavaid jaa ühekordseid. St kodus olid oko ja välja minnes ( kärurallid, mitmetunnised), siis panin ühekordse, et uni lapsel kauem kestaks. Algul myidugi beebi tirtsutab iga sekund , seega on pesemine, möllamine ajakulukas, närvesoov. Pureed tegin ise :) jõudu ja jaksu :)

  3. Ei ole ema ja ei ole veel plaanis emaks saada. Aga kui ma kuulan oma ema-tädisid ja tuttavaid, kes said lapsi nn. vanal ajal, siis nemad PIDEVALT räägivad, et jumal tänatud, et tänapäeval lastel on ühekordsed mähkmed, et ei pea neid marlisid enam pesema… Vot ja siin ei saagi mina aru, miks peaks keegi tahtma oma vaba aega vabatahtlikult kulutada mähkmete pesemisele…

    1. Sest ilmselt sel ajal kui sinu ema neid mahkmeid pesema pidi, siis oli tal pesumasin Riga, mis ei olnud midagi sarnast masinatele mida praegu kasutakse. (ja kui juba paremad masinad Eestisse joudsid, siis olid ka yhekordsed mahkmed juba kohal). Mul on vordlus molemaga- esimene laps ainult yhekordsed mahkmed ja nyyd teine laps ainult korduvkasutatavad. Vahet ei ole- ajakulu ning mugavus on minu meelest sama. Yhekordsed viskasin 2ra prygikasti, korduvkasutatavatega paksem valjaheide wc potti ning mahkmekate ning sisud kaanega pangi ning sealt siis iga teine paev masinasse ja pessu. (votab sama aja, mis prygimabri valja viimine yhekordsetega).

Comments are closed.