Millal rääkida lapsele seksist?

Kui ma nädalavahetusel Pärnus olin, siis nägin kuskil feissis vms Lauri Pedaja videot, kus ta räägib, et milleks on vaja näidata mingeid SOS-pillide reklaame…

Enivei, ma väga ei süvenenud, lihtsalt kuulasin selle ära ja sinna see jäi. Eile hommikul oli mul jälle see sama “uudis”, või noh, sellest oli tehtud uudis, ja see mul feissi newsfeedis ette jäi… Ja seal oli jõhkralt kommentaare, mida ma siis sirvisin… Rahvas oli nii keema aetud, et jube. Inimesed reaalselt – no sa loed ja saad aru, et nad on jumala närvis… “Ma ei räägiks never 9aastasele seksist!” “Laste koht on õues, mitte teleka taga!” jnejnejne

Ja siis hakkasin mõtlema, et millal oleks siis õige aeg lapsele rääkida seksist, rasedusest ja neist asjadest üleüldse. Jõudsin järeldusele…

• kaheaastane küsib iga asja kohta “A mis see on?” ka selle reklaami või aknatihendi või sahtlist leitud kondoomi või õuest leitud kivi kohta. Kahesele pole vast mõtet hakata seletama, et tead, see on selline asi, et kui emme issit üle laseb, siis on vaja SOS pilli võtta. Või kui sa kord suureks saad, siis kasuta kindlasti kondoomi, et ükski naine ei teataks sulle hiljem, et sa 13aastaselt isaks saad. Kahesele võib vabalt öelda, et… See on SOS pill. Tal savi.
• viieaastase küsimusele peaks juba midagi vastama. Mitte, et sa lahkad kõike seksuaalelust, aga sa võiksid teda siiski informeerida mis see on. Väga palju rõhuti kommentaarides sellele, et nii ei arvaks see viiene, et kui naabri Kalle talle m***i kurku topib, et see ongi õige. See on sama, kui viiene näeb telekast uudiseid ja mõrva, siis te ei hakka ju talle mingit kamalajura tootma, et see on mingi mäng, mida terroristid mängivad, vaid räägite ja seletate talle, mis on mõrv. Ei?
• teadlikkus on vajalik, see ei tähenda, et see viiene, või kümnene kohe seksi praktiseerima läheb. See on sama nagu 112 numbri teadmine. Kui vaja, siis tead, kuhu helistada.
• lapsed ei ole lollid! Nad teavad väga palju asjust, millest meie arvame, et nad ei tea midagi. Näiteks, on meie Hedon 1,5 ja ta teab täpselt kus on kommid või jäätis, või millises pudelis on Coca Cola. Ma ei ole talle neid kohti näidanud või õpetanud, ta lihtsalt teab. Keelatud vili on magus, eks seepärast teabki :) Samamoodi teab ta väga hästi, mis asi on musi. Ta ei käi niisama suvalt musitamas või käsu peale musi ei anna. Vaid tuleb siis, kui ongi nunnu hetk, täpselt sobiv hetk, ja teeb musi.

Mis teie arvate? Millal on õige aeg millest rääkida? Kui ma oleksin täna uuesti rase, siis ma hakkaks ju kohe Hedonile rääkima rasedusest, täna ma jah, ei räägiks talle, kuidas see titt sinna kõhtu sai, aga ma ei hakkaks talle ajama ka mingit iba, et tead, emme-issi magasid ja siis käis kurg.

Kui ma läheksin haiglasse, siis ma läheksin ikka sünnitama, mitte tite-poodi, et tagasi tulles toon õe/venna. Ma olen üsna kindel, et seksist saab rääkida ka nii, et sa ei lasku detailidesse kuidas jäigastunud riist sinusse tungib ja seemnepurske tagajärjel hakkab beebi arenema… Saab ka teisiti, aga mitte mingit muinasjuttu kurgedest ja ma ei tea millest.

Mina isiklikult ei mäleta, et keegi oleks minuga kunagi kodus laua taha istunud, et räägime nüüd seksist ja päevadest ja rasedusest. Ma arvan, et ma saingi need vastused ja teadmised kui ma küsisin. Ja minu meelest on see osa elust, siis milleks mingit mulli selle kohta ajada?

Ma olin 11, kui mu õde oli rase ja sünnitas, keegi ei rääkinud mulle midagi kurgedest või poest, kust saab lapsi osta. Teadsin, õde on haiglas ja sünnitab. Ma ei pidanudki teadma detaile, aga ka mitte seda, et lapsed kuskilt kapsalehe alt välja ilmuvad.

Mis teie arvate? Millal on õige aeg rääkida ja kuidas läheneda? Kured ja kapsalehed või nii nagu on?

Lõpetuseks üks väike meenutus…