Categories: #elulineblogi

No ei mallanud oodata…

Pühapäeva hommikul käisid poisid Revalis ujumas ja kui nad tagasi tulid, siis ütlesin mina, et läheks õige hoovi müttama, sitta kah, et ilm pole veel pluss 15. Mõeldud-tehtud.

Nüüd oleme kaks päeva õues nokitsenud, oksi lõiganud (mul savi, millal õige aeg on! Igal aastal lõikame jooksvalt, kuidas juhtub ja toimib), mulda vedanud, riisunud, kiikunud… 


Eile külvasime muruseemet ohtralt sinna kus vähem oli. Ehk panime kõvasti kompostihunnikust võetud mulda, seemneid ja kanakakat. Suveks peaks vohama see muruke.

Vaadake, meie nurgas on isegi peegel, kus end aiaselfiede jaoks ülevaadata saab :)

Ühesõnaga eemisel aastal tellis naabrinaine, juriidiliselt siiski ühistuesimees, eelmisel aastal koorma “mulda” – kui küsida neilt, millal ja kuhu see hunnik kapb, kehitavad nad üksteisevõidu õlgu, et aga mina ei tellinud ja näitavad näpuga teineteise peale. Okei, oleks see muld, aga see on.. pinnasetäide, kompost, väetis, kes kuidas nimetab, sest tegemist on lihtsalt mingi imeliku ollusega, mis haises nagu sõnnik, olemuselt suurte mädanenudõuna sarnaste tükkidega.. mingi jäle mass, mis eelmisel aastal lihtsalt kuidagi hoovi ära ei kõdunenud ega lagunenud ja naabrimutt oli kindel, et seda tuleb mööda muru laiali kanda. My ass! Terve suvi olid tallad mingit muda täis.

Kuna me temaga väga sõbralikes suhetes pole, seda nimelt seetõttu, et ta arvab, et ta on aia ainuomanik.. me tal otseselt ees pole ja ei keela kellelgi majainimestest oma grilli v nurka kasutada, aga see selleks, eile näiteks andis ülevalt naaber meile pidulikult “oma aianurga” tulpide ja maasikatega üle. Tal polevat aega ja las Hedon nosib maasikad ära :)

Ma riisusin kõik aiaääred puhtaks, lõikasin põõsaid/võsa väiksemaks ja siis vedasime seda imelikku mullaollust aiaäärtesse, peenardesse ja puude/põõsaste alla, et natukenegi seda hunnikut vähendada, sest see hunnik on lihtsalt kole seal keset hoovi.

Ühtlasi leidsin ma hoovi pealt igast põnevat kraami – vana kuppelgrilli kaane, ühe pehkind puust kasti.. kavatsen sel aastal lilli istutada! Ja tilli külvata.

Maitseaineid ma kunagi panin ka, siis oli normal tootsipeenar, ma panin kõike segamini.. hea oli küll puhmakaga lõigata, aga samas ma tean, et selline hunnik kuivaks mul lõpuks ära.. seega panen parem ainult tilli. Kas tšillitaimi peab ette kasvatama ja jebima? Seda ma ei viitsi :) muidu isegi võiks. Samas, eelmisel aastal andis naabrinaine (see sama kuri) mulle tšillit.

Millised lilled sobiks hoovi ehk millised lilled ei vaja metsikut hoolt, igapäevast kastmist ja jebimist?! Oleksid sealjuures kirjud ja ilusad ka :) tahaks natuke värvi ja ma arvan, et kui nad on kastiga/grillikaanega, siis saab neid vajadusel ka liigutada jne

Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, tahaks sellist mõnusat hoovi, piisavalt minimalistlikku aga sellist kodust/hubast ja ühtlasi ei tohi see eriti raha võtta.

A ja ma tulin veel ühele ideele. Meelis juba pööritas silmi, aga kui ma midagi pähe võtan, siis.. pean selle saama, muidu suren, teate ju küll… ma tahan õue kappi. Nõudekappi. Mul on silme ees, milline see olema peab. Siuke nõukaaegne, sahtlite-kappidega. Nii mugav oleks, kui iga jumala kord ei peaks asju vedama. Et kõik nõud-kahvlid-topsikud võiksid olla kohe aias olemas, samamoodi basic asjad nagu sool, pipar, ketšup, nuga, käärid.. lõikelaud on :))


Kui kellelgi jääb mõni retrokapp silma kuskil, mis üle 25€ ei maksa, siis I wanna see it! Mõtlesin ise, et Magda kirbukast või uuskasutuskeskusest peaks saama. Aga pole veel vaatamas käinud.

Ma ei oskagi seda posti kuidagi lõpetada. Tahaks juba, et kapp oleks olemas ja hoov korras ja saaks esimese grilli teha :) ja mis lilli te soovitate hoovi osta, et kastidesse istutada?

marimell

Recent Posts

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

2 nädalat ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

2 nädalat ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

3 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

4 nädalat ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago

Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida – saabki!

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…

1 kuu ago