Odav vs kallis, bränd vs bränditu

Ma hakkasin ükspäev mõtlema, et inimesed on ikka naljakad. Osad ajavad taga räigelt mingeid brändiasju, et Armani ikka kriibiks silma särgi peal ja Guess ikka piisavalt bling oleks. Ma seevastu leides vahel mõned sellised lahedad leiud, mis osutuvad brändikaks, ma pigem varjan seda.. Mulle meeldivad omaäolised ja lahedad asjad, aga need ei pea ilmtingimata olema brändikad.

No kasvõi see narmastega tagi, see on tegelikult Guess, aga ma pigem olen vait, kui igal pool mainin, et näe, mul on nii äge Guessi tagi. Ma ei teagi miks. See brändinimendus on kuidagi nii ära lörtsitud.

Ma mäletan kui ma Aussis elades omale Korsi koti ostsin, see meeldiski mulle oma disaini poolest ja siis Eesti tulles oli kõigil mingi Türgi Kors näpus ja ma reaalselt kannan siiani seda kotti (kui ma teda üldse kannan), brändinimi enda poole, et keegi jumala eest ei näeks. Sest mul on tunne, et kõik arvavad, et see on mingi odav Türgi kräpp. Aga näed, ei ole, orginaal on, maksis 350€ :D

Samas, ma tahan osta oma lapsele tuntud firmade asju, näiteks ma tahan osta talle Didriksonsi kombet ja talvekindaid, sest need meeldivad mulle. Mulle meeldib nende vastupidavus ja nende mugavus jne. Ja ma ei saa ju märke maha lõigata. Ja samas mind ajab nii närvi, et igal teisel on samasugune.

Teistpidi ma mõtlen, ma iga päevaga aina enam olen valmis maksma rohkem kui asi on kvaliteetne ja äge. Samas mingi suvalise t-särgi eest ma ikka 50€ maksta ei taha. Võib-olla on asi ka selles, et ma ei ole eriline t-särgikandja, see on minu jaoks selline teisejärguline riietusese, mida ma vahel harva kannan. Samas näiteks meeldivad mulle Zack Marquesi kleidid ja ma tean, et ma saan neid kanda mitu hooaega ja need on soojad ja mõnusad ja sobivad mulle ja kaunistavad mind kandjana, siis olen nõus ka nõks rohkem maksma kui suvalise H&M lidraka eest.

Ostsin novembris endale Saksast teksad (need pärlitega, pildil), sest need olid lahedad. Ma olen neid konkreetselt üks kord kandnud. Ma olen viimase aasta jooksul üldse umbes viis korda kandnud. Mul on kapis mingi viis paari teksaseid, mis on seal.. umbes viimased viis aastat olnud, sest ma kannan neid üliharva. Samamoodi on mul mingi viis pluusi, millest näiteks kahte ma ei ole kunagi veel kandnud (eelmisel suvel ostsin), aga nad ootavad seda aega kui ma teksad jalga panen.. Sest hommikuti riidesse pannes.. ma valin jälle mingi kleidi.

Ma enam ei mäleta, aga ükshommik kui ma sellele blogipostitusele mõtlesin, siis ma ei tea kust või miks mul tuli see mõte, et inimesed ostavad näiteks kihlasõrmuseid või kulda endale, mingi megakalli raha eest. No kasvõi mingeid kõrvarõngaid, mida kuskilt GoldTimest saab nö igas suuruses ehk need ei ole mingid ainueksemplarid. Aga samas ütlevad, et WildWomani ehted on ülehinnatud ja liiga kallid. Ma ei saa aru, WildWomani ehted on totaalselt käsitöö, mingi tükk tükihaaval kokku pandud kunst, otsitud kivid, lihvitud hõbe, sobitatud omavahel sobima jne. Ja kui seal mingi asi maksab paarsada euri siis see on ülemõistuse kallis, aga kui võtta mingi suvaline kuldehe kus viis brillut on kõrvuti ja maksab tonn, siis on nagu ok.

Näiteks praegu mulle täiega meeldib WildWomanis üks ehe, see maksab mingi üle 600€ ja no ma ei osta seda, ma tean, aga see naine kes selle kunagi endale saab, on vapsee õnnejunn. Nii unikaalne ja vinge ja omanäoline ja.. mitte kellelgi teisel ei ole sellist!

Okei, ma ostan ka Tanel Veenre kõrvakaid, igas värvitoonis, sest need meeldivad mulle. Pealegi pole need mingi pool palka. Samas naudin ma täiega seda, et mul on mõni eriline ehe, mis maksab kordades rohkem aga kellelegi teisel sellist pole. Näiteks nagu mu see WildWomani kaelaehe. Okei, taoline isegi on olemas – teine pool sellest ehtest on kellelgi olemas. Aga see pole ikka identne.

Mulle hullult meeldis Austraalia kullapoodides käia. Seal oli üldjuhul nii, et igat sõrmust oligi nö üks. Sa said lasta selle endale parajaks teha, aga keegi teine enam samasugust ei saanud. Kes meist tahaks kihlasõrmust, mis naabrinaisel ka on?

Aga ma küsin siia lõppu hoopis, kas kihlasõrmus peaks olema pool aastapalka või võiks see olla ka näiteks (suvaline näide) omanäoline akvamariini või herkimeri teemantiga kuldsõrmus (ala 300€), aga mis on unikaalne, millist kellelgi teisel poleks? Mulle lihtsalt meenus BSH mingi intekas, et alla 1500€ kihlakaga pole mõtet tema nina alla tulla vehkima. Samas mulle piisaks ka sellest kui Meelis rohukõrrest sõrmuse kokku keeraks ja mulle ettepaneku teeks sest loeb mõte, mitte hind. No mulle ta juba on kihlasõrmusega ettepaneku teinud, aga suures plaanis..