Odav vs kallis, bränd vs bränditu




Ma hakkasin ükspäev mõtlema, et inimesed on ikka naljakad. Osad ajavad taga räigelt mingeid brändiasju, et Armani ikka kriibiks silma särgi peal ja Guess ikka piisavalt bling oleks. Ma seevastu leides vahel mõned sellised lahedad leiud, mis osutuvad brändikaks, ma pigem varjan seda.. Mulle meeldivad omaäolised ja lahedad asjad, aga need ei pea ilmtingimata olema brändikad.

No kasvõi see narmastega tagi, see on tegelikult Guess, aga ma pigem olen vait, kui igal pool mainin, et näe, mul on nii äge Guessi tagi. Ma ei teagi miks. See brändinimendus on kuidagi nii ära lörtsitud.

Ma mäletan kui ma Aussis elades omale Korsi koti ostsin, see meeldiski mulle oma disaini poolest ja siis Eesti tulles oli kõigil mingi Türgi Kors näpus ja ma reaalselt kannan siiani seda kotti (kui ma teda üldse kannan), brändinimi enda poole, et keegi jumala eest ei näeks. Sest mul on tunne, et kõik arvavad, et see on mingi odav Türgi kräpp. Aga näed, ei ole, orginaal on, maksis 350€ :D



Samas, ma tahan osta oma lapsele tuntud firmade asju, näiteks ma tahan osta talle Didriksonsi kombet ja talvekindaid, sest need meeldivad mulle. Mulle meeldib nende vastupidavus ja nende mugavus jne. Ja ma ei saa ju märke maha lõigata. Ja samas mind ajab nii närvi, et igal teisel on samasugune.

Teistpidi ma mõtlen, ma iga päevaga aina enam olen valmis maksma rohkem kui asi on kvaliteetne ja äge. Samas mingi suvalise t-särgi eest ma ikka 50€ maksta ei taha. Võib-olla on asi ka selles, et ma ei ole eriline t-särgikandja, see on minu jaoks selline teisejärguline riietusese, mida ma vahel harva kannan. Samas näiteks meeldivad mulle Zack Marquesi kleidid ja ma tean, et ma saan neid kanda mitu hooaega ja need on soojad ja mõnusad ja sobivad mulle ja kaunistavad mind kandjana, siis olen nõus ka nõks rohkem maksma kui suvalise H&M lidraka eest.

Ostsin novembris endale Saksast teksad (need pärlitega, pildil), sest need olid lahedad. Ma olen neid konkreetselt üks kord kandnud. Ma olen viimase aasta jooksul üldse umbes viis korda kandnud. Mul on kapis mingi viis paari teksaseid, mis on seal.. umbes viimased viis aastat olnud, sest ma kannan neid üliharva. Samamoodi on mul mingi viis pluusi, millest näiteks kahte ma ei ole kunagi veel kandnud (eelmisel suvel ostsin), aga nad ootavad seda aega kui ma teksad jalga panen.. Sest hommikuti riidesse pannes.. ma valin jälle mingi kleidi.



Ma enam ei mäleta, aga ükshommik kui ma sellele blogipostitusele mõtlesin, siis ma ei tea kust või miks mul tuli see mõte, et inimesed ostavad näiteks kihlasõrmuseid või kulda endale, mingi megakalli raha eest. No kasvõi mingeid kõrvarõngaid, mida kuskilt GoldTimest saab nö igas suuruses ehk need ei ole mingid ainueksemplarid. Aga samas ütlevad, et WildWomani ehted on ülehinnatud ja liiga kallid. Ma ei saa aru, WildWomani ehted on totaalselt käsitöö, mingi tükk tükihaaval kokku pandud kunst, otsitud kivid, lihvitud hõbe, sobitatud omavahel sobima jne. Ja kui seal mingi asi maksab paarsada euri siis see on ülemõistuse kallis, aga kui võtta mingi suvaline kuldehe kus viis brillut on kõrvuti ja maksab tonn, siis on nagu ok.

Näiteks praegu mulle täiega meeldib WildWomanis üks ehe, see maksab mingi üle 600€ ja no ma ei osta seda, ma tean, aga see naine kes selle kunagi endale saab, on vapsee õnnejunn. Nii unikaalne ja vinge ja omanäoline ja.. mitte kellelgi teisel ei ole sellist!

Okei, ma ostan ka Tanel Veenre kõrvakaid, igas värvitoonis, sest need meeldivad mulle. Pealegi pole need mingi pool palka. Samas naudin ma täiega seda, et mul on mõni eriline ehe, mis maksab kordades rohkem aga kellelegi teisel sellist pole. Näiteks nagu mu see WildWomani kaelaehe. Okei, taoline isegi on olemas – teine pool sellest ehtest on kellelgi olemas. Aga see pole ikka identne.



Mulle hullult meeldis Austraalia kullapoodides käia. Seal oli üldjuhul nii, et igat sõrmust oligi nö üks. Sa said lasta selle endale parajaks teha, aga keegi teine enam samasugust ei saanud. Kes meist tahaks kihlasõrmust, mis naabrinaisel ka on?

Aga ma küsin siia lõppu hoopis, kas kihlasõrmus peaks olema pool aastapalka või võiks see olla ka näiteks (suvaline näide) omanäoline akvamariini või herkimeri teemantiga kuldsõrmus (ala 300€), aga mis on unikaalne, millist kellelgi teisel poleks? Mulle lihtsalt meenus BSH mingi intekas, et alla 1500€ kihlakaga pole mõtet tema nina alla tulla vehkima. Samas mulle piisaks ka sellest kui Meelis rohukõrrest sõrmuse kokku keeraks ja mulle ettepaneku teeks sest loeb mõte, mitte hind. No mulle ta juba on kihlasõrmusega ettepaneku teinud, aga suures plaanis..




24 Comments

  1. Minul on savi, kes kuidas oma brändiriiet/türgi turukat eksponeerib või mitte, aga ise olen ma seda meelt, et kui originaali osta ei jõua, siis turukat ka ei kanna. Natuke veider ongi see, et isegi kui sul on originaal kott vms ja mõni high-end bränd, siis inimesed arvavad ikka, et eks see ole Türgist. Seega põhimõtteliselt pole ju vahet kas sul on originaal või turukas, enamik inimesi visuaalselt koopiatel ja orig vahet ei tee ning üldistatakse ikka sinna madalamale. Ma ise konkreetselt pole ka suurtest silmatorkavatest firmamärkidest riietel eriti vaimustatud ning otsin küll nn tagasihoidlikumalt märgistatud rõivaid, aga kui ese väga meeldib, siis üldse ei põe, et nt kiri on särgil sama suur kui särk ise. :) Mind ei häiri ka see, et üle ühe on inimestel seljas sama särk vms. Täitsa savi. Kui tahad ikka megaunikaalne olla, tuleb osta väga kalleid disainerrõivaid, õmmelda ise või lasta õmmelda enda soovidele vastavalt. :)

  2. Minul on savi, kes kuidas oma brändiriiet/türgi turukat eksponeerib või mitte, aga ise olen ma seda meelt, et kui originaali osta ei jõua, siis turukat ka ei kanna. Natuke veider ongi see, et isegi kui sul on originaal kott vms ja mõni high-end bränd, siis inimesed arvavad ikka, et eks see ole Türgist. Seega põhimõtteliselt pole ju vahet kas sul on originaal või turukas, enamik inimesi visuaalselt koopiatel ja orig vahet ei tee ning üldistatakse ikka sinna madalamale. Ma ise konkreetselt pole ka suurtest silmatorkavatest firmamärkidest riietel eriti vaimustatud ning otsin küll nn tagasihoidlikumalt märgistatud rõivaid, aga kui ese väga meeldib, siis üldse ei põe, et nt kiri on särgil sama suur kui särk ise. :) Mind ei häiri ka see, et üle ühe on inimestel seljas sama särk vms. Täitsa savi. Kui tahad ikka megaunikaalne olla, tuleb osta väga kalleid disainerrõivaid, õmmelda ise või lasta õmmelda enda soovidele vastavalt. :)
    Minu kihlasõrmus on teemantiga, mitte kõige odavam aga ka mitte kõige kallim. Väga klassikaline, seega on kindlasti kellegi kuskil samasugune. Oleksin olnud õnnelik ka traadist sõrmuse üle, sest mõte ju loeb :) Mu kihlatul on palk üsna kõrge ja ma ei kujuta ette, et ta oleks selle “poolteist kuupalka” loogikaga mulle sõrmuse ostnud. Ei julgeks seda kandagi, mõni saeb veel sõrme pimedal tänaval maha. No ja ma olen sõrmest ära kaotanud kolm sõrmust, seega oleks ülikahju kui väga kallis sõrmus oma teed minna kavatseks.

  3. Mind nt ei häiri, kui kellegil on samad riided mis mul. Nagu täiestiiiii pohhui. :D käin reaalselt ainult ühes riidepoes ja midagi pole parata, et kellegil ikka sama asi on. Kaltsukates ma ei viitsi lapata va kilomax.
    Kihlasõrmusest rääkides, siis mulle meeldiks tavaline hõbesõrmus, võib maksta ka ainult 50eur, abielusõrmus võiks siis juba vähe erilisem ja kallim olla.

    1. Ei, sa mainid seda niisama lampi juba ma ei tea mitmendat korda blogis, postituse sees, kuigi keegi pole küsinud :D

  4. Alustuseks Guess, Kors, Hilfiger jne ei ole mingid erilised brändid. Võinoh….samamoodi “brändid” nagu Adidas või Nike osade jaoks, ses suhtes oleks selle tagi puhul selle “brändi” toonitamine sama naljakas kui keegi käiks ja toonitaks, et tal on Zara kleit.

    Tanel Veerne kõrvakad on sama massides ja sama originaalsed kui HM kõrvakad, mul on ühed HM kõrvakad, mis mulle hullult meeldivad, neid on eri värvitoonides ja need on päris populaarsed, igasugused moeblogijad kannavad ja puha, väga mugav, maksavad mingi 3-5 eurot ja kui ära peaks kaduma, siis ostan lihtsalt uued. Tanel Veerne kõrvakad on minu jaoks samas kategoorias, igal teisel on need kõrvas aga millegipärast maksavad 10x rohkem. Samas – mingil põhjusel leidub neid, kes selle raha välja käivad.

    Kihasõrmuse sain no name ja suvalise, tavaline kullapoe oma ja vbla on ka naabrinaisel, pole ausalt uurinud ja ei huvita. Enne kihlasõrmust/abielusõrmust ei kandnud ma üldse sõrmuseid ja minu soov oli, et see oleks hästi lihtne ja sobiks kõigega, raha polnud ka just jalaga segada. Ongi hästi tavaline kullast ring ja üks pisikene teemant. Olen väga väga rahul, abielusõrmuseks tahtsime ka klassikalist kuldsõrmust ja sobib väga hästi kokku.

    Nüüd kui olen vaadanud, et tahaks mingit sõrmust ehk juurde endale ja just mitte igapäevast, vaid midagi peenemat, siis laseks jah mõnel disaineril teha ja midagi erilist. Eelistaksin aga siiski kullast sõrmust, sest hõbedat ei kanna.

  5. Selles mõttes on inimesed väga erinevad üldse, et näiteks minu jaoks on Guess sama, mis HM, Zara jne, st ma ei pea seda kuidagi mingisuguseks kvaliteetseks brändiks. Eestis on see mingil põhjusel väga ülehinnatud ka veel.
    Kuid mis puutub riietesse, siis minu arust on see “brändipede” kole sõna ja ma seda kellegi kohta ei kasutaks aga ma ise eelistan küll teatud firmade asju rohkem, sest omast kogemusest ju näen, et Zara kleit peab vastu 3 pesu aga Escada või Joopi oma 30 ja on ikka ilus. Muude asjadega on ju sama lugu – HMi rihmikud lagunevad keset suve või tald tuleb lahti, Bossi omadega käid mitu hooaega.
    Mul on kindlasti mitmeid Reservedi, HM, Zara, River Islandi asju aga ma ei taha osta üldiselt asja vaid paariks korraks, et siis ära visata. Kuna suure osa riideid ostan välismaa outlettidest väga mõistliku hinna eest, siis Eestis poes käingi vaid ostmas midagi, mida ootamatult vaja.

    Ja mul pole aimugi palju mu kihlasõrmus maksis, kust on see ostetud või kes selle tegi. Abikaasa kinkis – see ainsana loeb.

  6. Mis puutub k2sit88 ehetesse vs tavaline kuldehe, siis inimestel v6ib olla eelarvamus, et selle kuldehte v22rtus t6useb aja jooksul (ikkagi kuld). K2sit88ehte puhul oleks see vb kysitavam, eriti kui m6elda kui tuntud oleks nt Tanel Veenre ja tema looming maailma mastaabis.

    Kihlas6rmusega on nii, et mina tahtsin alati klassikalist kulda yhe teemantiga, mille ka sain. Koos valisime v2lja ning pigem oli nii, et ma valisin kaasa jaoks liiga odavaid eksemplare alguses :) sellers olen ka kindel, et abuelus6rmus tuleb klassikaline kuld, ei mingeid kivikesi ega muid disainielemente.

  7. Brändi-inimene ma ilmselt pole. Saan aru nt tööriiete või ma ei tea…tuukriülikondade jm spetsriiete brändieelistusest. Nt et konkreetne kummik on end tõestanud aastakümneid mingeis Eriti Erilistes Oludes (nt kosmoses :-P ) ja olukorras, kus kosmoselaev plahvatab ja kõik teised kummikud sulavad, tuleb firma X kummikul ainult kriim peale jne. Või et ekskavaatorijuht, kellel 14 eelmist telefoni on roomiku all plänniks muutunud, eelistab nüüdsest ainsat telefoni, mis on edukalt elanud üle tsunami, kukkunud Atlandi põhja, jäänud hiidkalmaari lõugade ja kalapressi vahele…ja ikka nagu uus! – firmalt Y ;-) Kui keegi on nt veendunud, et ainus ja ainus turvaline valik tema lapsele on Emmaljunga, siis võin ise kahelda, aga mõistan ta valikut igati. Ja nii edasi. Isegi kui keegi eelistab kindlat brändi, sest just see kindel firma teeb nt iga pluusikrae nurka sinise tikandi ja no pagan, see on nii kaunis, et näen unes ka ja ükski teine firma nii ei oska! – kah mõistan ta valikut, kuigi ise poolt kuupalka panustada ei raatsiks :-) Aga kui keegi eelistab eset ja on valmis kõrget hinda maksma, sest sest toote taga on tuntud firma, siis ei mõista mitte :-) Nt Ted Bakeri termostass hinnaga 50€ on ju siiski kõigest odav plekist plännerg – olgu ta või otsast otsani Ted Bakereid täis kirjutatud :-D
    Eks see teema on ajast aega kirgi kütnud – on neid, kellele bränd loeb, on neid, kes end selle järgi lausa väärtustavad, on neid, kel sügavalt savi ja ka neid, kes ütlevad, et savi, aga löövad hambad säärde kõigile, kel tuntud brändi nähes põlv õnnest värisema hakkab :-D Ega minagi või pead anda, et alati blingi- ja brändivaimustusse silmipööritamata suhtun – eks ma vahelduva eduga püüa, sest ole sa bling või ära ole, aga ole inimene ja kõik on oki :-)
    Ja nüüd sain vähemasti teada, et selline asi nagu Guess on olemas ja vbl on tal vinged tooted ja tasub vaadata :-D

  8. Järjest enam saangi aru, et ikka kallim asi Boss jne on kvaliteetne ja peab kauem vastu kui 1 pesu. Eile ostsin emotsiooni ajel H&M kleidi, meeldis. Õhtuks oli turvavöö hõõrunud topiliseks. Mingit kvaliteeti pole ikka odavbrändi asjadel. Siis räägib H&M säästlilkusest???

  9. Mulle nt Guess meeldib väga, palju ilusaid tooteid, kvaliteet on enamasti hea, hiljem lähevad järelturul asjad hästi müügiks.
    Mul on üks Korsi kott ja tunnen sama kui seda kannan, et kõik raudselt mõtlevad, et Türgi feik, kuigi tegelikult on originaal. Nõme, et selline olukord on tekkinud ja moeloojast ka kahju, sest feike on maailmas vist rohkem kui originaaltooteid.

  10. Ei saa vist kunagi aru sellest,miks sõrmuste puhul see hind nii oluline on.Endal oli ainult üks soov kihlasõrmuse puhul,et see oleks hõbedast(ei kanna kulda) .Hind ei mängi minu jaoks mingit rolli.Ei tea enda sõrmuse hinda ega ei hakkaks ka kunagi mehelt uurima.
    Lisaks riideid ostan ikka suva poodidest siiani pole kvalideedis pettuma pidanud.Samas ega ei oota ka midagi väga 9€ pükstest nt kuna pean tööl nagunii iga päev käima nendega siis pole eriti vahet mitu kuud vastu peavad.Olen kogenud ühe pikkust vastu pidamis nii 40€ pükstel kui 10€ siis ostangi pigem need odavad.

  11. Kui Guessi brändiks peetakse, siis on bränd ka H&M (pm. ju ongi). Nt. USAs on hinnaklass kah suht sama. Uskumatu, et eestlased ja teised idaeurooplased nende kauba eest sellist hinda maksavad. USAs on Guessil 10 dollari outletid st. kogu kaup (ehetest riieteni) maksab kuni 10 taala. Tõin sealt millalgi keskmise kohvritäie asju ja Eestis õnnestus need maha müüa hinnaga 30-100 eurot tükk. Teenisin tagasi oma lennupiletite raha ja pealegi. Me oleme ikka kõvasti rikkamad, kui ameeriklased :) Või siis hindame valesid väärtusi- CK ja Guessi särgid maksavad USAs 5 dollarit, TH tennised kuni 25 dollarit. Meil joostaks poe uksed maha, kui kuskil keegi sellise hinnaga kaupa müüks.

    Mis kihlasõrmusesse puutub, siis 1500 eurot ei saa kuidagi olla poole aasta palk. Või no saab, aga siis see inimene küll mingit erilist palka ei teeni. Kulda (nii valget kui kollast) ja teemante eelistan seetõttu, et nende väärtus ajas ei vähene. Mehele käsku ei anna ja poodi ei kamanada- ostan ise, mis meeldib ja mida tahan.

    Ega romantika ei välista hinnalist kingitust ja vastupidi. Jutust jääb mulje,et need, kes ostavad kalli kihlasõrmuse on tundetud mölakad ja tõeline romantiline mees keerab ise sõrmuse heinakõrrest või traadijupist. No ma ei arva nii… Kihlasõrmuse hinda peetakse oluliseks selle vana traditsiooni järgi, et mees peab suutma naist ja lapsi ülal pidada. Nüüd pole see muidugi enam oluline, naised ei vaja ülalpidamist, aga hea teada, et mees ka teenida suudab, mitte pole ohtu, et ta naise kulul vegeteerib.

    Mis WW puutub, siis ma ei tea, kas teed nende koostööd, et neid promod või milles asi, aga minu meelest on vähemalt kullasektsioonis küll väga igavad ehted. St. et võib-olla tõesti ainueksemplarid (kuigi kahtlen) aga mitte ainulaadsed. Aga see juba pigem maitseasi. Mind peletab pigem eemale, kui ehtepood hakkab mingit umbluud ajama tervendavatest kristallidest ja tähtkujudest. Kui asi läheb uhhuu-maailma, siis minu raha selline ettevõte ei saa, kasseerigu see sisse puukallistajatelt ja kukeseentega kõnelejatelt.

  12. Mina ei osta brändikaid.Käin kaltsukates sest ma vist kunagi ei viitsi uusi riideid kalli hinnaga osta.Kus ma nende uutega siin käin metsas elades :D Kihlasõrmus on tavaline 20 eurine,sest ma tahtsin ja mulle meeldis just see.

  13. Kihlasõrmuse osas olen mina seda meelt, et olgu kasvõi kaaslase enda tehtud seibist vms ja kivike peal, aga mõte loeb :) kihlasõrmuse mõte loeb, asi ei ole rahakoti paksuses või palju sõrmus maksab

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *