#KOOSTÖÖ
Ma hakkasin ükspäev mõtlema, kas mul on midagi, mida ma jõuluks tahaksin (see oli millalgi novembri alguses) ja mõtlesin, et on üks asi, mida ma tahaks, mis maksab palju ja.. mille ma võin endale ise osta kui ma tahan. Ja see oleks üldse rohkem kui märk tütre sünni puhul (see on ehe), kui mingi jõulukink. Meil on Meelisega pealegi ühine rahakott, ilgem vahe siis kes maksab?
Kui küsisin siis Meeliselt, et kuule, mida sa jõuluks tahaksid.. Ütles ta esmalt, et tükikest minust.. Pikemalt mõeldes, et aega. Meil ei ole asju vaja, see on selge. Aga ajaga on selline asi, et kuna Meelis armastab kellasid, siis.. kuigi ta mõtles aega aja mõttes, siis minul lõi kohe pirni põlema..
Et ma võiksin ju teha endale selle kingi, mida mina tahan ja Meelisele osta selle kella, mida tema tahab. Ja oleme mõlemad saanud, mida oleme tahtnud ja selleks ei pea olema sünnipäev või jõululaupäev või pulma-aastapäev, et kingitusi teha, me armastame teineteist iga päev ja pole ju vahet, kumb meist maksab või kes teineteisele esimesena ütleb, et ma armastan sind..
Mu meelest on nii mõttetu osta kingitusi selleks, et neid peab tegema. Ma iga aasta olen selle sama paja ees ja me oleme suutnud viimasel ajal teineteise kingitused küll skippida ehk et oleme panustanud pigem reisieelarvesse vms. Eelmise aasta jõulukingiks, Hedoni sünnipäevakingiks oli pigem reis Egiptusesse kohe aasta alguses..
Isegi kui meie teeme omavahel kingitusi, mida me nö teame või soovime, suvalisel ajahetkel ostame ja ära pakime, et oleks midagi seal kuusse all, sest Hedon ei ole veel selles eas.. Teda ma ei saa ilma jätta. Aga mu pea on täiesti tühi, mida talle kinkida, sest ta saab kogu aeg koostöös nii palju asju ja seda eriti enne jõule kui firmad ka reklaami tahavad. Selgi korral hakkas pakke tulema juba oktoobris, LEGOsid, kuuliradu, meisterdamiskraami..
Ma ei saa ju võtta temalt seda lõbu päkapikkudest? Advendikalendrist? Jõuludest? Ja kogu sellest maagiast, sest kuigi ta teab, et issi aitab Jõuluvana hädast välja ja vahepeal kannab tema riideid, siis usub ta, et kuskil on see päris Jõuluvana.. Ma ei taha seda rikkuda. Aga samas ma ei taha lihtsalt tarbida, sest peab..
Taibuteraga oleme me aastaid koostööd teinud ja esimese laadungi asju saatsid nad Hedonile nö testimiseks ja katsetamiseks juba oktoobris.
Esimeses pakis olid sellised mõnusad meisterdamistooted, selline sussi sisse paneku materjal või miks ka mitte kuuse alla poetamiseks. Hinna poolest pigem soodsam kraam. Kutsusime ükspäev naabripoisid meile, et neile need asjad nö testimiseks anda ja nende tagasisidet saada.
Kui ma tavaliselt olen kingitused ise valinud, siis sel korral lasin valida Taibuteral, saatsin nimekirja nimedest ja vanustest, et tekiks ettekujutus, kellele need lähevad ja usaldasin nende valikut täielikult. Tuleb tunnistada, et.. nii mõnigi toode on meie majas juba olemas, meil on rääkida juurde lugusid vaid ülivõrdes ja mitte seepärast, et on koostöö, vaid seepärast, et lapsed ongi heaks kiitnud ja neil ei saa nö kopp ette nendest mängudest. Näiteks jauras mingi aeg tagasi Hedon, et tal on vaja neid lennuki multika tegelasi.. Kõiki. Ta sai need kõik ja kui te arvate, et need täna talle huvi pakuvad, siis te eksite (kui kellegi laps neid fännab, siis ma hea meelega müüks need soodsalt maha, sest ma kõik need kokku ostsin, aga.. seisavad noh!).
Sel korral tegime hoopis unboxing video saabunud asjadest:
Mida teie minu asemel Hedonile kingiks ehk siis lapsele, kellel justkui on kõik mida ta vajab? Mida plaanite enda lapsele kinkida?
Tellisin ise e-smaspäeva raames Taibuterast Hedonile jõulukingituseks matemaatikabussi, sest mata on meil hetkel täiega teemas. Ta kasutab hetkel vildikaid arvutamiseks, aga see buss tundus laheda variandina. PS! koodiga marimell saab Taibuterast soodukat ka!
Veel kaks aastat tagasi lõin ma käsi kokku ja pööritasin silmi kui keegi ütles, et…
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…