Pärast emapuhkust tööle – mis võimalused on?

Pärast seda, kui sa oled sünnitanud ühe imearmsa beebi ja temaga ligi aasta aega kodus olnud, hiilib ligi mõte – mis saab poole aasta pärast kui emapalk saab läbi? Kuna ma ise käisin ja võtsin end töötuna arvele, siis panin kirja neli peamist varianti, mis pärast lapsega kodus olekut ees ootab…

a) sul on olemas töökoht, kust sa dekreeti jäid ja nad on kohustatud su tagasi tööle võtma (link!)

Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles tööandjaga oli kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Töölepingut saab muuta ainult mõlemapoolsel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata ning tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga ei ole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise või töökorralduste muudatuste tõttu, on tegemist koondamissituatsiooniga. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema taas tööle asumist ehk esimesel tööpäeval. Samas on ka võimalik, et tööandja pakub võimalust muule tööle, osalise töökoormusega vms – kuid selline asi tuleb kindlasti lepinguga kinnitada. Kui sõlmitakse tähtajatu osalise koormusega tööleping, siis ei ole tööandjal hiljem kohustust töölepingut tagasi täiskoormusele muuta.

b) oled ettevõtja või vabakutseline ehk iseenda peremees

Siis polegi probleemi. Ehk oled sa üldse terve lapsega kodus oleku aja ikkagi natukene tööd teinud ja seega pole pärast poolteist kodus oldud aastat nö vaja otsast alustada. See on ilmselt ka kõige mugavam variant – ise otsustad millal teed, kui palju teed ja kas teed.

c) sul ei ole töökohta, sest sul oli dekreeti jäädes tähtajaline leping

d) sul ei ole töökohta, sest sul polnud seda ka enne rasedaks jäämist

Sul on variant elada mehe kulul, säästudest või miks mitte – end töötuna arvele võtta. Emapuhkus on võrdne töötamisega. Töötukassas on võimalik töötuna arvele võtta inimest, kes ei tööta (kelle töösuhe on lõppenud (tähtajaline leping nt)) ja kes vastab töötuna arvele võtmise tingimustele.

Töötuna ei võeta arvele isikut, kes õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes. Samas teeb seadus erandi ja lubab töötuna arvele võtta kutseõppeasutuses, ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppes õppiva isiku, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või viibib akadeemilisel puhkusel.

Kui vanema töökoht on lapsega lapsehoolduspuhkusel olemise ajal likvideeritud, lõppeb töösuhe koondamisega pärast lapse kolmeaastaseks saamist.

Kui sa pole varem töötuna end arvele võtnud, siis… Kõigepealt pannakse paika tööotsimiskava – mis sa seni teinud oled, mis sa teha tahaksid. Millised on su plussid, millised miinused. Kust ja kuidas tööd otsida, kuidas teha CVd jne.

Töötuna arvelevõetud isikul võib, olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest, olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Kui inimene oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel ning seetõttu ei ole tal 12 kuu pikkust töötuskindlustusstaaži, liidetakse puhkusel oldud aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile.

Kas ma hakkan saama töötutoetust või töötuskindlustushüvitist?

Töötutoetuse (link!) suurus on riigieelarvega kindlaks määratud. Töötutoetuse päevamäär 2016. aastal on 4,41 eurot ning 31-kordne päevamäär 136,71 eurot.

Teil on õigus töötutoetusele, kui:

• olete registreeritud töötuna;
• teie ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (136,71 eurot);
• te olete töötuna arvelevõtmisele eelnenud aastal olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga, tööga võrdsustatud tegevusega või muu tegevusega, mille puhul ei saa eeldada, et te töötuna arvelevõtmisele eelneva aasta jooksul töötasite.

Töötuskindlustushüvitise (link!) suurus sõltub töötu eelnevast töötasust. Hüvitise suurus on 50%
esimesel 100. päeval ning 40% alates 101. päevast töötu eelnevast töötasust. Finantseeritakse töötuskindlustusmaksetest.

Teil on õigus töötuskindlustushüvitisele,  kui:

• olete töötuna arvele võetud;
• olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
• teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži;
• te ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud enda algatusel (teid koondati, asutus likvideeriti, tööleping lõppes katseajal, teil oli tähtajaline leping vms)

Toetuse saamiseks on vajalik töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuul vähemalt 180
päeva: töötamist, õppimist, tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana, ajateenistust, kuni 8
aastase lapse või kuni 18 aastase puudega lapse kasvatamist, hooldajatoetuse saamist,
hooldamist perekonnas hooldamise lepingu alusel, haiglaravi, kinnipidamisasutuses.

Töötukassa hakkab teile hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamist (kuid mitte varem kui kaheksandast päevast teie töötuna arvelevõtmise päevast arvates).

Töötuskindlustushüvitist makstakse tagantjärele: hüvitis eelmise kuu eest jõuab teie pangakontole jooksva kuu 10. kuupäevaks.

Töötutoetust makstakse, kui teie ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (136,71 eurot, sinna hulka ei kuulu riiklikud peretoetused, va seitsme- ja enamalapselise pere vanematoetus); te olete töötuna arvelevõtmisele eelnenud aastal olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga, tööga võrdsustatud tegevusega või muu tegevusega, mille puhul ei saa eeldada, et te töötuna arvelevõtmisele eelneva aasta jooksul töötasite. Kui teil on muid sissetulekuid (nt töövõimetoetus, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm), mis kokku on suuremad kui 136,71 eurot, siis ei ole teil õigust töötutoetusele.

Mina seda tegingi – läksin võtsin end töötuna arvele. Alates 21.07 olen ma ametlikult töötu ja hakkan saama töötukindlustushüvitist – 50% varasemast emapalgast, seda saan ma kuni 100 päeva, siis see langeb – hakkan saama 40% varasemast emapalgast. Aga ega see halb pole. Parem kui päris ilma rahata kodus istuda.

Jagage enda kogemusi – kuidas teie lapsega kodus olemise ajal toimisite? Panite iga kuu raha kõrvale, et olla kauem kodus? Olete ettevõtja? Läksite tagasi tööle, kus varem olite? Kas olete kasutanud võimalust töötuna arvele võtta?