photography challenge #11

Täna oli jälle see päev, kus ma mõtlesin pikalt, mida või keda või kuidas pildistada.

Aga nagu ikka, kukuvad parimad palad ise su teele. Nii ka täna!

Tänane teema: sõjavägi

Ma ei ole kunagi mõistnud, miks see asi vabatahtlik ei ole. Sellessuhtes, et kõikidele selles eas meestele võiks tulla kutse ja kui nad tahavad, siis lähevad ja kellele meeldib, võib mitu raksu käia…

Mu tutvusringkonnas on kahjuks liiga palju neid mehi, kes pidevalt skeemitama peavad ja no kuulsatest meestest pole üldse mõtet rääkida…

Üks asi on Eesti kaitsmine juhul kui… Tahaks teada, kui palju on tegelikult neid, kes esimesel võimalusel oma seitse asja kokku pakiks ja lennukipileti raha kokku kraabiks või autole hääled sisse lööks ja ajama paneks… Kui palju neid, kes saapanööre pingutaks ja võitlema asuks?!

Teine asi on see vaatepilt, mida ma täna nägin… Kui juba on vaja neid mehi sinna pool-sunniviisiliselt kokku ajada, siis võiks neid vähemalt mitte alandada!

MIS ON PILDIL VALESTI?

IMG_2597.JPG

See lehtede kokku pühkimine ja talvel lume rookimine võiks kuuluda neile, kes näiteks tahaks tööd teha ja saaks seeläbi midagigi teha, või saatke sinna pensionärid lisakopikat teenima või minupärast pisisulid ühiskondlikule tööle… Aga kui ma oleks mees, ja sõjaväes, ja peaks lehti riisuma, siis oleks veits nõme! Ma tunneks end alavääristatu ja alandatuna…

Punkt!

11 thoughts on “photography challenge #11

  1. Pisisulid teevadki sellist ühiskondlikku tööd. Lihtsalt töökäsi, kummalisel kombel, ei ole alati piisavalt, kuigi loogika ütleks vastupidist. Minu meelest see ei ole alandav, aga eks see ole suhtumise küsimus. Enamik pensionäre ei jaksa seda töödki teha. Need, kes jaksavad, ongi juba näiteks kortermajade kojamehed.
    Minu meestuttavad on pidanud kaitseväeteenistust lahedaks ja huvitavaks kogemuseks. Muidugi kõik neist ei oleks sinna vabatahtlikult läinud, kuid kellelgi mingeid traumasid sellest küll ei tekkinud. Minule isiklikult ei meeldi need viilijad, kes valetavad haigusi kokku, et minema saama. Samal ajal ma saan tegelikult sellest aru – elu ju tahab ka elamist ja niisama kuhugi pikaks ajaks ära minna ei ole alati võimalik. Ega ma isegi ei näe hetkel seda võimalust oma elus, et 11 kuuks kaitseväkke minna. Samas on see hea võimalus neile, kelle elu on puntras – saab asjade üle järele mõelda.

  2. Oi kuidas ma ei jaga su arvamust. See lehtede riisumine ei ole sugugi alandav, lihtsalt töö mis on vaja ära teha.

  3. Sellel pildil pole midagi valesti. Kas noorsõdurid peavad kogu ärkveloleku sõdimist harjutama?
    Arvan, et sõjaväeosa aiatagune tuleb ikka neil puhtaks kraapida.

    1. Marja 4 asub üks pataljon nt. Sellised kõrged aiad on minu arust väga omased pataljonide piiritlemiseks.

  4. Imelik, aga kui mees kodus oma aiatagust käib riisumas või lund rookimas, kas siis on ka alandav? See koht on ju 11 kuud nende kodu, mida tuleb samamoodi korras hoida.
    Ega nad ei käi ju kuskil suvalises kohas tänavaid koristamas.

    1. no mina ei tea tõesti kus need pataljonid asuvad ja et nad seal enda territooriumit koristavad, eks :D

  5. Tallinnas on päris mitu väeosa. See okastraat vihjab ka ju pildil, et tegemist ei ole mingi suvalise tänavaäärsega :) Sinu loogika järgi peaks siis ajateenijad tundma ennast alandatuna ka siis, kui peavad sõjaväes tube koristama ja pesu pesema. Tänapäeva noored on piisavalt laisad ning distsipliin ja kord tuleb neile vägagi kasuks.

    Väga hästi on kirjutatud kogu sellest ajateenistuse asjast äsjailmunud raamatus “Just nii, härra seersant”.

  6. Kuigi ma ei leia, et praegune kutsumise ja välja saamise süsteem väga hea oleks, pooldan mina sõjaväge ja usun, et mööda külgi see kindlasti maha ei jookse. Eks see ole ka väga suhteline, loeb ka kus sa oled, kes sind kamandab, milline sa ise oled jne. Ja arvestades seda, milline on Tallinna võimekus talvel lumega hakkama saada (big fat 0), siis minu poolest võivad poisid küll pigem lund rookida kui -30 kraadiga metsas hanges peitust mängida.

Comments are closed.