Pool puhkust läbi, mis teinud oleme

Ja ongi pool puhkust juba läbi. Uskumatu. Ma arvasin, et ah, mis see ära ei ole, koguaeg teen tööd ja istun netis ja blogin ja värki.. Reaalsus on see, et nett on nagu tatt, levib suht rändom kohtades natuke paremini ja seega mingit erilist netis passimist pole.

Täna otsustasin, et enne kolme ma päikese kätte ei lähe, sest minu valge nahaga tegi ka 30nene õli 1:0.

Aga alustame algusest. Siia jõudes hakkasime kohe hamami nõudma. Kes ei tea, mis hamam on, siis see on selline pesemis-rituaal, et kõigepealt soened saunas, siis mingi mees peseb sind jalatallast peanupuni mingi kareda kindaga, uhab kõik vana naha maha, siis seebivahutab sind sisse, sellele järgneb veel õlimassaaž ja näomask. Kuna samal õhtul seda saada ei õnnestunud ja me ei teadnud täpselt, kui kaugel see „linn“ on, kust seda saada võiks, siis jäi jutt, et kuna järgmisel hommikul on infotund, siis uurime, mida reisifirma pakub.

Vaatasime ka hotellist, siin maksis see 35 eurot, kallim variant 45. Ma muidugi vahest väga täpselt aru ei saanudki. Aga selgus, et reisifirmast saame selle 20 euroga ja buss tuleb ja viib, võtsime selle. Nüüd ma muidugi mõtlen, et oleksin tahtnud saada personaalsemat pesu ja ehk oleks pidanud ikkagi selle hotelli oma võtma, kuigi seda lugejad meile ei soovitanud.

Viidi meid siis tõsiselt kohalikku „sauna“, noh, eks ta üks turistikas oli, aga… Mind häiriski see, et seal oli nii palju rahvast. Okei, saunas käisime kahekesti. Siis läksime sinna pesulasse… Mul oli tunne nagu ma oleks kuskil Kalma saunas, kus ma väiksena vanaemaga käisin :D No megalt rahvast seal ühes pesuruumis. Aga kogemusena kindlasti soovitan. Ise läheks ka tegelikult tagasi, lihtsalt palju rahvast oli.

Ja siis kui oli viimane protseduur, see massaaž, siis hakkas alles nalja saama. Ma tean ise ka, et mul oleks vaja üle päeva mingit tunnist massaaži, et mu selg ei ragiseks ja nagiseks ja soolad ei koguneks. Nii kui see tüüp käed mu seljale pani, pomises omaette „oh, my god“, Sandral oli sama teema. Me olime samas ruumis ja kuulsime kuidas need tüübid ägisesid seal meie selgade peale. Läks minutit kümme mööda, kui tuli.. müügimees. „Oioi, teie seljad on väga pekkis, vaja pikemat massaaži…“ Samal ajal, vähemalt minu massöör, siis mudis aina tugevamini, et ma ikka aru saaks, kui väga mul seda vaja on..

Meie siis hakkasime venitama… „Et teame ise ka, et vaja on, aga mis hinda nad siis millele pakuvad…“ „Oo, mu sõber, ainult teile, tunnine massaaž 45€…“ Ma siis ütlesin, et me tulime kaks kätt taskus ja tegelikult meil raha pole. „Pole probleemi, meie buss viib teid tagasi, saate talle maksta…“ Mõtlesin siis, et 45 on enivei palju ja ütlesin, et sula meil ka ei ole… „Pole probleemi, meie bussijuht viib teid hotelli, saate võtta kaardi ja siis ta viib teid pangaautomaati ja saate raha välja võtta…“ Samal ajal need massöörid ikka mudisid… Mõnus oli. Kui ma siis ütlesin, et ikka liiga kallis tundub, siis ta oli juba nõus 40ga ja lõpuks, et miks me tundi omavahel ära ei jaga, et mõlemale 30 minti ja kokku 30 euri.. Nii kui me olime öelnud, et me loobume ja tõesti täna ei soovi, jäid vähemalt minu massööri käed paigale, klopp-klopp ja thank you! :D Nojah.

Kusjuures ma mõtlesin minna küll massaaži, ja eile turul käies jäi tee peale paar kohta, kus isegi oli mõeldav hind. Aga kuna eile ma olin päikesepõlenud, siis jäi see ära. Eks näis, mis järgmised päevad toovad.

Turg nagu iga teine

Eile õhtul otsustasime siis, et kui me hamami sõitsime, siis nägime tee peale jäävat mingit turgu, et savi, lähme jalutame. Mingi silt näitas ka bazaari, läksime siis selless suunas ja erinevalt bussist saime meie teha mingi majadevahelise põike ja olime mingi seitsme minutiga turul.

Minu jaoks turg nagu iga teine – odav, suhteliselt ebakvaliteetne riidekraam, nii palju kui ma seal paari asja näppisin, et ostaks Hedonile, siis neil küll mingit kvaliteeti polnud. Isegi mitte 2-3€ eest. Pigem ostan Paavlist kasutatud kraami sama raha eest, mis vähemalt on kvaliteetne.

Kaks naljatilka nagu me oleme, magusat eriti ei söö, eriti seda kohalikku magusat kraami, mida siin igal toidukorral serveeritakse, siis saabusime turult metsiku saagiga… Nali!

Ühesõnaga, ei raisanud me seal eriti raha, Sandral jäi üks kleit kripeldama, aga kuna see tüüp polnud nõus seda hinda andma, mis me tahtsime, jäi see meist sinna rippuma. Mõtlesime mõni õhtu veel sinna jalutada ja öelda, näed, kleit ikka siin… Tahad meie raha või ei taha :D

Süüa saab põhimõtteliselt 24/7

Kuigi mind juba hoiatati, et Türgi 5* pole mingi viis tärni, siis ma ei kurdaks üldse. Ma hakkasin mõtlema, et ma polegi enne viietärnikas olnud. Siis meenus see Tai megafänsi hotell, mille ööbimise me kunagi raadiomängus võitsime – Westin Siray Bay Resort & Spa Phuket, läksin praegu vaatama, see on neli ja pool tärni, no seda tõesti ei saa selle kohaga siin võrrelda kus me oleme. Siinne Side Star Resort tundub selle kõrval küll nagu kaks tärni, aga… Mina pole nii normaalses kohas veel olnud kui see praegune Türgi viietärnikas, kui ma pean silmas neid Tai tavalisi neljatärnikaid ja Sharm El Sheiki neljatärnikaid, siis see on ikka pea jagu üle.

Alustame kasvõi söögist – seda on siin megalt. Kui mul tavaliselt on kolmandaks päevaks kopp ees, siis siin… Ma pole kõiki asju veel proovinudki. Süüa on tõesti metsikult. Tahtsin pilte ka teha, aga valgus on nii kehv seal, et need pildid jäid nii jamad ja kui ma olin umbes poole saali peal ja mul oli kümme pilti, siis mõtlesin, et ah, hakkan parem sööma, ma ei jõuagi seda üles pildistada.

Siin on mingi 10meetrit salativalikut, viis meetrit igasuguseid ahjuroogasid, viis meetrit erinevaid lihasid, kümme meetrit puuvilju, kümme meetrit magusat, eraldi Türgi kohalik söök, mega kogustes erinevaid saiu-leibu-kukleid. Süüa on SITAKS!
Ja süüa saab sitaks. Päeva jooksul on 2 tundi, kus süüa ei serveerita. Muidu hommikul 7st kuni õhtul 21ni + öökohvik, kus saab salatit ja suppi, on avatud üheksast õhtul seitsmeni hommikul. Siin ei saa lihtsalt keegi nälga jääda.

Hotell ise on suur, avar ja puhas. Toad normaalse suurusega, et ei pea teineteisest mööda pugema, vaid saab normaalselt liikuda ja ei jää teisele ette.

Basseini ala on minu meelest hiiglaslik. Rahvast on siin ma arvan mingi 500+… Okei, vaatasin kodukalt, siin on 1275 voodikohta. No ühesõnaga, rahvast on palju ja ma ei ole veel tundnud basseinis, et keegi seljas elaks, või rahvast oleks liiga palju. Ja olgu öeldud, et siin on ainult üks suur bassein.

Okei, mingi väike lastekas on ka, kus on kolm liumäge.

Rand on 250m kaugusel. Kui mul aga on võimalus puhta ja mitte liivasena basseini ääres olla, siis valin iga kell basseini. Rand jäägu Eesti või Taisse ikkagi :)

Mainin ühe asja ära, mida ma ise enne siia tulekut oleksin ilmselt miinuseks pidanud, täna ei pea enam probleemiks. Suures basseinis on igal pool ühtlase sügavusega vesi – 140cm. Mina, olles 155, seal kõndida ei saa, kui siis kikivarvukil hüpata. Arvan, et kui ma oleksin seda infot varem lugenud, siis ma oleksin selle võtnud kui miinuse hotelli kohta ja otsustanud näiteks mõne sellise hotelli kasuks, kus basseinivesi on meeterkakskümmend. Tegelikkuses pole see täna minu jaoks probleem. Hüppan vette ja sealt madratsile ja ulbin. Aga näiteks Hedoniga mina siin vette minna ei saaks. Ma ei saaks teda süles hoida või vee peal nö hoida, sest ma ei saa isegi normaalselt jalgu maha.

Samas on siin laste mänguväljak, batuudid, liumäed, kiiged jne – suht suur ala tundus ja nagu ma aru saan, siis inimesed on seal olemas, kes neid lapsi valvavad ja nendega ringi trallivad.

Siin hotellis sees on umbes täpselt neli poodi – üks „kalli kulla pood“, üks selline suht suvaline „juveelipood“, kus asjad ilmselgelt ülehinnatud. Minimarket, kust saab juua, kommi, suitsu, veini, kummimadratsit ja lastemängu asju. Ja siis mingi koti või nahapood, mis on ALATI kinni :D Lisaks juuksur ja spa, kus me käinud pole.

Ahjaa, üks funfact veel. Meil on hinna sees üks tasuta õhtusöök alacarte restoranis. Valikus on kolm restorani – Türgi, Mehhiko, Aasia. Sinna saab laua bronnida vastuvõtus eraldi lauas, ajavahemikul 10-16.30. Esimesel päeval jõudsime liiga hilja, teisel päeval ununes ja eile kui tahtsime aega panna, siis selgus, et … kõik kohad on juba täis. Oleme nüüd ootelistis, et kui keegi peaks canceldama, siis saame minna. Et siis.. Olge kiired selle bronnimisega kui siia satute.

Ja nüüd arvutisse tulles, et see blogipost üles panna, saatis Meelis mulle video (panin ka marimelli Facebooki üles), kus mingid inimesed on end selle hõberemmelga külge sidunud ja ei taha puu maha võtmist. Politsei murrab inimesi üksteise järel maha nagu mingeid pangaröövleid. Nagu mis toimub?

Ma olen aru saanud, et puu on haruldane, ehitust ja liiklust ta otseselt segama ei jääks, miks see vaja maha on võtta? Teistpidi ei saa ma aru ka neist, kes end puu külge seovad. Kamoon, see on lihtsalt puu.

Mis teie arvate? Oleks selle puu pidanud salaja maha võtma nagu kunagi Aljoša ööpimeduses ringi transporditi? Uus hõbeöö tulekul? Hullumaja mis toimub!

Meie puhkust toetab Tuusik.ee, seega kellel soovi samamoodi jalad seinale visata ja Eesti vihmase suve eest põgeneda, siis reisi saab siit!