Pool rasedust läbi! JUBA!?!

Jah, tänase seisuga lõi minu raseduskalendris ette 20+0, see tähendab, et täpselt pool on möödas ja pool on ees. Eile oli mul ka ametlik LA uuring Pelgus ja.. räägime esmalt headest ja toredatest asjadest :)

Meie beebiga on kõik korras, aju vastab suurusele, süda lööb, ninaluu on nagu peab jne jne ehk siis kõik on korras nagu Norras ja muretsemiseks pole põhjust. Tähtaeg jäi 24.12! Tüdruk mis tüdruk (see oli tegelikult ennegi 101% kindel tänu Niptify testile), niiet kokku skooritud asjad ei vajagi väljavahetamist. Nüüd võib vaikselt hakata käru ja muid asju piiluma.. Nendega kipub mul see jama olema, et kui ma midagi näen ja pähe võtan, siis selle pean ma saama.. Viimane “nägemus” oli üks valge.. Millesse ma armusin, niiet vaatame, kas miski võidab mu südame veel vahepeal või jääb see viimane armumine selleks õigeks.

Ainult et pilti ta endast teha ei last, kord olid käed näo ees, siis keeras end kummuli, siis olid käed risti ees.. profiili sai arst ära mõõta, aga pildile ei õnnestunud püüda, aga olgem ausad, ta oli sama nunnu kui eelmisel korral.

Nüüd tõesti, kui pool rasedust on käes, hakkab see raseda tunne ka tulema. No välja arvatud väsimus ja võileivad, aga kõht on ees ka ilma pingutamata ja vaikselt hakkab koostööpakkumisi tulema ja igast vankri ja hälli ja voodimõtted jne.

Kas erasünnitamine on ka võimalik?

Ma ei ole mingi miljokas ja pirtsperse, aga sain Pelgus viimane kord jälle nii nõmeda vastuvõtu, et tahes tahtmata tekib tunne, et vahetaks haiglat, vahetaks kõik üldse mingi eraämmaka, kodusünnituse või erahaigla vastu.

Meelis muidugi pidi krambid saama kui ma ütlesin, et ma kodusünnitust tahaks.. “Sa tahad verest tühjaks joosta vä???” Noh, arvestades, et ma eelmisel korral 950ml verd kaotasin sünnituse käigus, siis ma saan tema murest aru, aga.. miks ma peaks verest tühjaks jooksma?

Raseda hala, jäta vahele kui tahad:

Meil oli juba paar nädalat tagasi beebigrupis juttu, et maskid pole enam kohustuslikud kui ultrahelisse või arsti vastuvõtule minna, et olukord hakkab taas normaliseeruma. Viimane kord Šoisi juures sai end jälle nagu inimene tunda, ei mingeid maske ja koroonajura.

Täna siis läksin ettenägelikult üksinda, et Meelist jälle poole pealt välja ei saadetaks vms nagu eelmisel korral. Haarasin vahetult enne toast välja minekut ka maski kaasa – no jumal teab, eks.. Hea oli!

Tere asemel saatis mind kohe mingi nähvav “ärge ronige siia koos sisse” – läksime mingi naisega koos uksest sisse. “Mask ette, käed puhtaks!” nagu kuradi sõjaväes. Panin siis oma maski ette ja pobisesin, et ma arvasin, et enam ei pea.. “Mis ei pea, peab küll, see on uus normaalsus, nii jääbki,” ja ta ei öelnud seda mingi meeldiva tooniga. Arvestades, et tal oli paha tuju juba 8:50 hommikul, siis ma ei taha teada mis tuju tal õhtul neljaks oli.

Täitsin siis seda tervisedeklaratsiooni ja panin sinna, jah, käisin reisil. Kirjutasin kohe eos juurde riigi ja näitaja (ma lihtsalt teadsin seda) ja jälle mingi käratus.. “pange kuupäevad ka millal te seal olite!” Siis krabas ära selle paberi ja küsis, kelle juurde. Ma ütlesin ausalt, et ma ei tea, ultrahelisse lähen.. Minge siis.. “Võtke see paber ka kaasa, mida meie siin sellega teeme..” Ma oleks tahtnud vanduda, mul jumala pohhui mida te selle paberiga teete, lihtsalt paberiraiskamine ja lollus kuubis seda iga paari nädala tagant täita. Võiks mingi ipad seal olla kus seda digikujul teha, sest 90% neist paberitest lihtsalt.. on linnuksed kastides EI EI EI EI EI EI EI ja pole mingit koroonaohtugi, aga raiskame paberit ja möliseme hommikul vara.

Läksin siis paber näpus oma ultrahelisse ja see arst lihtsalt võttis selle paberi, pani lauale ja isegi ei vaadanud seda. Tore!  Vähemalt oli laps ilus, nunnu ja terve :)

Aga sealt ära jalutades mõtlesin ma tõesti, et kas erasünnitust ei saa kuskil? Ma ei taha samas ITKsse ka üle minna. Fertilitases sünnitada ei saa. Saangi aru, et isegi kui eraämmakas võtta, siis sünnitamiseks on ikka Tallinnas kaks varianti – Pelgu või ITK. Ideaalne oleks kui Fertilitases sünnitada saaks, ma kutsuks kohe Troosti ka kohale, tehku mulle 2in1 ja lõigaku üleliigne nahk ka maha :D

Okei, nali naljaks, aga kui see koroonapaanika nii edasi läheb, siis sünnitan ma ilmselt üksinda (mille vastu pole mul midagi; saadaksin Meelise ilmselt välja nagunii), külalistest näen und. Ainus lootus on, et saan kiirelt minema sealt, sest teine laps.

Instagramis keegi just küsis.. Rasedus 35+ vanuses

Mis on teisiti? Kas ämmakas kohtleb teisiti? Ma ei saa midagi aru. Mu meelest kõik samamoodi kui viis aastat tagasi, v.a see, et kohal peab vähem käima (koroona!) ja ämmakas helistab ja täidab seda rasedakaarti, mis muidu su käes on, hetkel on tema käes.

Ma saan aru, et esmaste rasedate jaoks on see võib-olla hirmus ja olen kuulnud ka üht kehvalt lõppenud lugu soeses visiitidel mitte käimisega, aga suures plaanis mind ei sega. Mul on doppler kodus olemas, millega südamelööke kuulata. Sel korral ma ei paanitse kui ma iga päev liigutusi ei tunne, ma ei põe kuidagi nii palju ja võtan kogu seda rasedust loomulikumalt. Mis siin ikka tõmmelda, ta liigutabki veel vähem, on väike – ma ei saagi teda nii tunda, et ma jalatalda kõhul näeksin jne. Aga see ilmselt tuleb sellest, et teine rasedus.

Või näiteks mul on jumala fine käia üksinda ultrahelis või arstil, vanasti oli ikka see, et Meelis, tule kaaa.. kuidas ma üksinda lähen. Mida see tegelt annab, et ta kaasas jõlgub? On armas? Ta võib muud moodi ka mu vastu armas olla. Näiteks masseerib ta õhtuti mu jalgu magneesiumiõliga ja sellega väldin ma hommikul kella viiest ärkamist krampide peale.

Ma mäletan, et Hedoniga oli suht sama, et kui rasedus oli poole peal ehk kui sügis vaikselt tuli, siis läks kõik juba nii kiirelt et olidki jõulud ja aastavahetus ja juba beebi. Mul ei jõudnudki seda rasedustüdimust tulla, sest nii tegus ja toimekas oli, talv on meil alati kiire olnud tänu Jõuluvana hooajale, eks sel aastal ole näha, mis sellest üldse saab.

Kindel on see, et sel aastal oleme me uues kohas, meil on nulu jaoks palju rohkem ruumi kui varem ja.. üldiselt ma ise olen kuidagi seda tunnet, et uus beebi tuleb detsembri alguses, et ta ei “riku” meie pere jõuluarmastust ära, et jõuludest saavad ikka jõulud jääda ja laste sünnipäevadest laste sünnipäevad. Aga ega ei tea, mis sel plikal plaanis on, kes viimases ultrahelis lihtsalt lollitas ja käed risti ette endale toppis.

Mis teie arvate, millal sünnib marimelli teine beebi? Peaks mingi ennustuse tegema ja auhinna välja panema sellele kes täppi paneb..