Saka Mõisa arvustus: ma vist olen liiga pretensioonikas

Teate, me käisime nädalavahetusel Saka Mõisas puhkamas. Aprillis, kui ma selle pakkumise leidsin – lõõgastuspakett kahele – olin päris õnnelik, et nii hea diili otsa sattusin. Tavahind on asjal 220€, soodushinnaga oli pühapäevast-neljapäevani 119€, aga meile tehti nö erand ja saime minna nädalavahetusel. Nüüd tagasi olles mõtlen, et parem oleks, kui meil ikka välja poleks vedanud.

Aprillis, kui selle pakkumise leidsin, siis pidid Krete-Matu-Elsa ka meiega tulema ja kui meil juba kõik broneeritud oli, siis avastasin, et olin teinud nö topelt-broneeringu (aprilli ühele nädalavahetusele) ja meil oli hoopis mingi pildistamine planeeritud ja muutsime siis kuupäeva.

Saka poolt pakutud kuupäevad, mis järgmisena vabad olid, ei sobinud jälle Kretele-Matule, siis ei sobinud jälle meile ja nii me kemplesime edasi-tagasi nende kuupäevadega ja lõpuks otsustasin, et anname kogu kupatuse hoopis Sandrale kasutada.

Ja Sandra panigi Saka poole ajama, aga siis vaatasime, et me ikka jõuame ka minna. Alguses arvasin, et Meelis lõpetab nii hilja ja mis me sinna ööseks ikka lähme. Aga kuna Sandra ei viitsinud ka seal üksi tiksuda, siis otsustasime reede õhtul, et mis seal ikka, lähme siis kah.

Kui ma Sakale teatasin, et kahjuks meil ikka ei vea välja see tulek, siis nad olid üsna kurvad, et tuntud blogijad kohale ei jõua. Lõpuks ikkagi mängis välja (neile, kes blogis korraks postitust nägid, et me Sakale ei jõudnud, sorry, see oli draft, mis kogemata üles läks).

Ok, asun selle arvustuse kallale, mida paljud juba oodanud on. Mulle tundub, et ma vist olen liiga pretensioonikas. Panin sealoleku ajal kirja plusse ja miinuseid…

– Delux tuba – ma ei ole küll tervet maailma läbi reisinud, aga see tuba ei vastanud küll mitte mingitele kolmetärni standarditele.

PS. olen hotellindust õppinud ja hotellinduses töötanud, ma tean mida üks või teine tärn peab sisaldama ja kui raske neid tegelikult saada on. Võite ise silma peale visata siia – lühiülevaade tärnihotellidele esitatavatest nõuetest.

Sakal ametlikult tärne ei olegi, Eestis võib ametlike tärnidega hotellid ilmselt paari inimese kätel üles lugeda. Suurem osa hotelle, ka Saka, lihtsalt vastavad teatud arvu tärnidele. Või siis ka mitte..

Aga toa juurde nüüd. Delux. Mul on vähe abi sellest, et tegemist on täispuidust sisustusega, kui puuduvad elementaarsed tingimused. Arvestades, et reisisime beebiga (see ei tulnud kellelegi üllatusena) – puudus kõik vajalik. Rääkimata sellest, et polnud beebivoodit, polnud ka lisarätikuid või tekki-patja (see, mis pildil näha, lisatekk ja padjad, olid mõeldud nö suurde voodisse). Üldiselt on kolmetärniste hotellide tubades veekeetja, mingigi tee-kohvi tegemise võimalus. Meie õnneks asusime vastuvõtust ümber nurga, kust sai tasuta sooja vett piima tegemiseks küsida. Külmikust (minibaarist) võis und näha. Hea, et ma veel ei püreeta sajaga või et laps ei saa lisatoitu, mida külmas peaks hoidma.

Alles teise päeva päeval küsis koristaja (viiskümmendkuus plusspunkti sellele inimesele), kas meil oleks vaja äkki beebivoodit, lisarätikut, lisaprügikotti mähkmete jaoks, midagi, mida ta saaks meie jaoks teha? Samal ajal oli vastuvõtus vahetunud NELI inimest, kellel oli jumala kama kaks kas me olime või ei olnud. Kas meil oli midagi vaja või ei.

Aga see meenutab mulle veelkord – kust saab osta seda keeduspiraali? Peab ikka igaks juhuks ühe plekk-kruusi ja keeduspiraali autosse panema, never know, millal vaja läheb.

– susse pole – tegemist on spaaga, kuhu olenevalt toa asukohast tuleb ikkagi läbi koridoride minna. Mina ei eeldanud, et peaksin plätud kaasa vedama. Seega käisin ma sokkis või palja jalu. Täna nägin kodukalt, et susse on võimalik osta 3€ eest. Miks keegi mulle neid ei pakkunud, kui ma sokkis mööda maja lasin?

– protseduurid lühikesed – ma saan aru, et pakett on pakett, aga mis point on inimesele „tutvustada“ mingit teenust 15minutilise protseduuriga. Kahju on anda inimesele täisteenust? Olgem ausad, paketi täishinna 220€ juures ei maksa see majale suurt midagi. Kapslihoolitsusest ma ei räägi, sest kuna me jõudsime reedel liiga hilja, jäime sellest ilma. Huvitav, kui ma järgmisel päeval mitu korda spa-vahet käisin, seisid need kapslid tühjana. Kui raske oleks olnud meile need kapslihoolitsused anda järgmisel päeval? Kuulusid need ju siiski paketti.

Näohoolitsus oli täielik koomika kuubis. Läksin sinna, pikali, kerge näopuhastus vatipatjadega, mingi pintseldamine, mõtlesin, et oo, mingi mask. „Panen nüüd ühe lambi näkku, ärge silmi avage…“ Jõudsin juba mõnulema hakata kui lamp klõpsti kinni läks. „Võite tõusta!“ WTF! Ma oleksin võinud toas ka oma nägu kreemitada. Ja Meelise nägu lõppes sealt kus algas habe, ehk tema sai kreemi ainult põskedele ja otsaesisele. Tase!

+ massaaž, mille ma lisaks ostsin (27€) oli ainuke normaalne asi :)

+ ujumine ja saunad – tegelikult see osa mulle meeldis, kuna tegemist oli küllaltki privaatse värgiga, aeg tuleb eelbroneerida, vaid nii saad kindel olla, et sa ei pea kahekümneviie inimesega minibasseini jagama. Beebile meeldis ujumas väga ja teisel päeval sulistas ta seal ligi tund aega, nautis isegi seina seest tulevaid mulle. Kuigi mulle tundus, et lapse jaoks oli basseinivesi natuke külm (pakun mingi 28kraadi, tavaliselt lastebasseinides 34+), siis meie beebi ei teinud teist nägugi, et ta muidu soojemas vees sulistamas käib. Saunas me temaga ei käinud. Aga olemas oli nii leili- kui aurusaun.

+/- ümbrus ja loodus on aknast vaadates imeline, kui sa aga lähed õue, et teeks nüüd paar ilusat pilti, siis pildile ei jää suurt midagi erilist. Mina isiklikult sain Kiviõlis käies palju ägedamaid pilte.

– hommikusöök – absoluutselt mitte midagi erilist. Ma isegi ei ütleks, et keskmine, vaid pigem nõks nõrgem. Leib-sai, või, keedumuna, munapuder, viinerid/peekon, puder, kurk-tomat, kodujuust, heeringas, marineeritud peet, sink-juust. Kohv-tee. Plussina võiks välja tuua, et saadaval olid vahvlid, mis oli selline üllatuslik, aga ma ei söönud isiklikult ühtegi.

– restoran – küsisin ühelt Kiviõlis elavalt emmelt meie beebigrupis, et kuhu sööma minna. Ta ütles, et miks me üldse söögikohti väljaspoolt Sakat otsime, et sealne restoran on ümburkonna parim. Arvestades, kui frustreerunud ma juba laupäeva õhtuks sellest hotellist olin, polnud mu ootused teab mis suured, kui me lõpuks sinna sööma läksime.

Ütlen kohe ära, et ilmselt võib tegu olla Ida-Virumaa parima söögikohaga ja üldse mitte halvustavalt, aga maakate jaoks tõesti fäänsi koht, minu, kui põlise tallinlase jaoks polnud tegemist mitte millegi erilisega. Lisaks hakkan ma kohe vinguma, kes lugeda ei taha, siis paremal nurgas on rist, millest saab akna kinni panna.

Mis mõte on küsida, millisel küpsetusastmel ma oma pearooga soovin kui lauda jõuavad kõik ühel küpsetusastmel ja pealegi valel küpsetusastmel?!

Tellisime eelroad ära ja ma eeldasin, et need söögid öeldakse kööki edasi. Aga ei, söögitellimus anti korraga sisse. Nii eel-kui pearoogade oma. Sellest sain ma hiljem aru.

Eelroaks võtsime böffi (mina ja Sandra), suitsuküüslaugu borši (Meelis) ja uhaa juurviljapadjal (Allar). Ütleme nii, et need söögid olid okei. Nad ei olnud midagi meelierutavat, aga midagi neil viga ka ei olnud. Böff võinuks olla vürtsikam, aga ma sebisin endale kõrvalt laualt pipra ja soola ja maitsestasin ise.

Pearoogadeks valisime sealiha (Meelis), pardifilee (mina), veisefilee (Sandra), kanapasta (Allar).

Me Sandraga soovisime oma lihasid saada medium astmel, millegipärast jõudsid nad lauda astmel well. Aga ma tean ka miks. Sellepärast, et tegelikult peaks köök hakkama tegema mu pearooga sellel hetkel kui eelroad on lauas, aga seal tehti need valmis üheaegselt. Tõsteti siis taldrikule oma aega ootama. Aga tegelikult küpses liha edasi. Ja vähemalt minu pardi krõbedast nahast polnud seistes midagi muud alles jäänud kui pehme rõve ollus. See oli kunagi ehk krõbe olnud.

Jah, mu taldrikul oli põnevaid elemente, nagu maapirnipüree ja peedivaht, aga need ei maitsenud kuidagi. Sandral joppas sellessuhtes kõige enam, et tema kartuli-mädarõika padjal oli mõnus tekstuur ja maitse. Meelise siga oli kuivaks küpsenud ja pasta ujus õlis.

Magustoitudel olid uhked nimed, võtsime nelja peale kaks – creme brülee ja mango-granaatõuna toorjuustukoogi…

Creme brülee maitse oli okei, aga ta oli valesti tehtud ja põhjas oli mingi vettinud moos. Ei olnud väga apetiitne. See kook nägi ulme ilus välja. Maitses nagu… tardunud vahukoor, aga mitte toorjuustune. Põhi oli hea maitsega. Mango maitset polnud kuskil.

Päeva päästis roosa majavein.

Jah, ma võibolla olen liiga pretensioonikas, sest ma olen seda õppinud ja sellel alal töötanud, saanud koolitusi parimatelt ja tean, kuidas sellised asjad peaksid toimima.

Lihtsalt veel paar tähelepanekut – kuna olime seal ka emadepäevahommikul, siis… Null selleteemalist asja. No mina näiteks oleks hommikusöögil pakkunud midagi teistmoodi, näiteks mingeid muffineid või no mida iganes, ma ei ole Saka turundusjuht, et siin ideid jagada :)

Vastuvõtus oli cappuccino nii halb, et ma isegi ei mäleta, millal ma viimati sellist lurri jõin. R-kioskist saab ka paremat. Ausalt. Minu meelest (aga see on jälle minu meelest, pirtsakas nagu ma olen ja pretensioonikas ja … vastuvõtu kohv ja teenindus peaks vastama ka kolmes tärnis seitsmele, sest see on koha visiitkaardiks! Aga suva, ma ei ole ka selle koha teenindusjuht! :))

Üldmuljena oli mul tunne nagu ma oleksin ajas tagasi rännanud ja oleksin mõnes Austraalia kaevurite motellis. Sellist teenindust-toitu eeldaks mõnest Egiptuse kolmetärnikalt. Ühesõnaga, mina seda Sakat pretensioonikamale ja natukene ilmas ringi reisinud inimesele ei soovita. Ma ei soovita seda tegelt kellelegi, ma ei teagi, vähemalt enda tutvusringkonnas, kellele selline asi mokkamööda oleks.

Kui ma oleksin pidanud selle asja eest maksma täishinna, 220€ nagu selle nö alghind on, siis ma oleksin ilmselt juba reede õhtul sinna jõudes raha tagasi nõudnud ja lahkunud. Soti eest, käib kah, aga arvestades, et juurde tulevad söögikorrad (või poest kaasa osta, bensiin jne), siis kokkuvõttes läheb üsna kulukaks. Meie restorani,- bensiini,- ja poearved olid lisaks 208€.

Ja noh, nagu näha, siis järjekordselt – minu kingitus, mis läks vett vedama. Ma ei tohi Meelisele midagi kinkida, kõik feilib! Ja see on alati nii. Tahan parimat, välja kukub nagu ikka.