Mäletame vist kõik kuidas Mallul hiljaaegu mingi draama oli, et naaber öösel kirjutas, et ei saa magada kuna lapsed õues…
Kuidas te naabritega nii headeks sõpradeks saite? Kas käisite ennast sissekolimisel tutvustamas või trehvasite mänguväljakul? Endal pole kunagi lähedasi suhteid…
See pole vist kellelegi üllatus, et meil sugulastega eriti vedanud ei ole. Ma igatsen oma ema, kes oli alati mega…
Eile õhtul lubas naabri-T (nimesid nimetamata, eks) Meelisele sõda. „Kui sa tahad minuga sõda, siis selle sa saad!“ Hästi, jääme…