Naabrimutt lubas meile sõda!

Eile õhtul lubas naabri-T (nimesid nimetamata, eks) Meelisele sõda. „Kui sa tahad minuga sõda, siis selle sa saad!“ Hästi, jääme ootele, et pommid plahvataksid ja meie asjad aiast prügikasti lendavad. Tegelikult on meil ülinormaalsed naabrid, sest neid suurt ei koti, mis toimub, eriti aias. Välja arvatud T, kes peab hoovi enda omaks. Aga juhuslikult kuulub see kõigile. Ja kuidagi on kujunenud, et tema peab seal oma peenraid, lilli ja kõrvitsaid, meie käime muru niitmas, kiikumas ja grillimas.

Aga alustame algusest. Juunis tekkis meie hoovi mingi sitahunnik. See polnud muld, vaid mingi… juttude järgi ökošmökoš väetis. Konsistentsilt selline mudalaadne, jäi hästi talla alla kinni ja sees suured õunasuurused lagunemata tükid. Mis, keegi ei saanud aru. Igal juhul, uurisime siis T-lt, et mis hunnik see on. „Oi, mina ei tea, K tellis (korteriühistuesimees siis), ütles, et on hoovi vaja…“ Okei, küsisime siis K-lt, et mille jaoks see on, et mingi imelik asi, et kas hakatakse parkimisplatsi täitma või mis.. „Oi, ma ei tea, T tahtis, et on aeda vaja, ma tellisin…“ Kui me sama targalt T juurde küsima läksime, tuli taas, oi mina ei tea midagi.. Lõppkokkuvõttes sai selgeks, et T tahtis, et see üle hoovi laiali laotada, et muru väetada ja K lihtsalt tellis.

Ainus mure oli see, et see ei olnud mingi muld, vaid mingi tükiline jura, mis etteruttavalt olgu öeldud, pole ka tänaseks murul lagunenud.. Ühesõnaga, oli T plaan see sitt mööda hoovi laiali vedada ja ma ütlesin talle konkreetselt, et pangu seda oma peenardele või kompostihunnikusse, aga mitte keset muru, kus see ei idane ega mädane ja ma riisun selle kokku kui ma seda murult leian, kus rahvas liigub ja Hedon mängib ja üldsegi, olgu oma ette oma sitahunnikuga.

Tegime suured talgud, kuna kompostihunnik lihtsalt oli kuskil aia ääres, pakkusime, et ehitame sellele mingi kasti ümber, et saab vähe inimlikum. No sellega oli T nõus, tellisime lõpuks mingi kompostikasti ja.. Sel samal talgute päeval ütles T, et tegelikult võiks ju hoovis olla mingi mööbel kus istuda ja üldse, nii ilus tundub kõik. Tellisime õuemööbli, terve suvi oli suht chill. Ta vedas seda muda laiali ühele poole maja, kus see põhimõtteliselt on tänaseni, oma peenardele ja pool hunnikut laiutab ikka keset hoovi. See selleks.

Eile õhtul läksime aeda nö talveks kokku panema, mööbel ja grill sisse, varjualune kokku… Hedoni mänguasjad kasti ja kokku. Kuna õues oli ka Hedoni plastmass mööbel, siis jätsime need esialgu maja seina äärde. Teeme mingi hetk keldrisse ruumi ja paigutame ära kuskile. Ja ühtlasi viskasime minema ühe vana laua ja ühe tooli, mis oli nagu sitanikerdis ja hädaga püsis koos, see istumiseks mõeldud osa oli ammu ilma lahti ja no ühesõnaga, Meelis viskas selle minema. Kuna hoovis oli mitu kotti taarat, läks Meelis seda ka kohe ära viima. Tagasitulles ootas teda nagu filmis kuri T. Hea, et veel taignarulli peos polnud.

„Miks sa mu tooli minema viskasid?!“
„See oli katki ju, mitte keegi sellel kunagi ei istunud!“
„See oli minu tool, mina istusin!“
Meelis tõmbas selle tooli prügikastist välja, et palun väga, võta oma tool, mida sa jaurad…
„Mis sitt see siin hoovis igal pool on, mul on pildid tehtud!“
„Millest sa räägid, me just koristasime ju kõik ära, panime kokku ja viisime sisse…“
„No aga enne oli!“
„No enam ei ole, mis su probleem on?“
„Ja miks te üldse plastmassmööbli ostsite? KES ISTUB PLASTMASSTOOLIL?“
„Miks? No odav oli, ja terve suve kõik kasutasid, kes tahtsid… Mis su probleem on? Lihtsalt lampi tüli kiskuda?“
„Kui sa tahad sõda, siis seda sa saad ja need asjad siit maja äärest viskan ka prügikasti!“

Esiteks – tegid pilte, et hoov on segamini? Ja kellele sa need saadad? Iseendale? Korteriühistule? Mupole? Politseisse annad mind, et hoovis on kaks prügikotti?

Teiseks – miks sa tuled sajand hiljem midagi ohkima? Miks ta 4. septembril ei tulnud, et kuule, koristage see laga ära (olgu öeldud, et kogu laga oli kaks musta prügikotti taarat!), grill ja lauad-toolid on terve suve väljas olnud. Meenub, kuidas me eelmisel suvel ostsime selle varjualuse ja ta tuli OKTOOBRIS, et jumal tänatud, et te selle maha võtsite, see oli nii õudne.. Eehm, miks sa nagu seda siis ei öelnud, kui me selle üles panime?!

Ühesõnaga, kurb kui vanainimesel on nii faking igav, et tal pole muud teha, kui lambiteemadest draamasid käima tõmmata. Meelis ütles talle ka eile õhtul, et aga lähme käime siis kõik uksetagused läbi ja küsime, kellel veel selle mööbli ja aiakorrashoiuga probleem on. Tõmbas kohe oma ukse koomale. Lihtsalt on vaja mingit paska toota. Ma ei saagi aru, mida ta üldse nagu ootab või saavutada tahab? Kujutab endale ette, et hoov on tema oma? Et ma kolin ära, kuna ta on m*nn? Nui neljaks ei koli, järgmine aasta saab jälle aia korda teha, tema kiitvat nägu näha ja septembri keskel hala. Nüüd tean vähemalt popcorni valmis panna.

Ja üldsegi, praegu oleks paras aeg see sitahunnik hoovi laiali vedada, aga ega tema ometi sellele ideele tule. Ja kui ütlema minna, saab kindlalt mingi pasarahe jälle kaela. Las kopitab siis see hunnik siin nurgas, saabki talvel Hedonile liumäe teha :D

Täiesti arusaamatu on mu jaoks see vanade inimeste hala, mingist sääsest tehakse tonnine elevant ja halatakse. Jumala eest, osta endale puutool ja istu selle peal. Ma tõesti ei näe pointi investeerida täistammepuidust mööblisse, mida pealegi pole nii mugav keldris hoiustada jnejne. Lihtsalt, kui on igav, mine kudumisringi või ma ei tea, jookse ümber kvartali ja ela oma elu, ausalt!

Noh, naabrite lood palavalt oodatud kommentaarides :)