Tahaks midagi head… ehk kaks koogiretsepti

Pidevalt on peas üks “tahaks midagi head”. On see kõikide rasedate lemmiklause? Ma tahan hommikust õhtuni midagi head. Ma ei tea kunagi, mis see olema peaks, aga ma tahan midagi head.

Mu lemmikud on loomulikult kummikommid, šokolaad, Karumsi kohukesed (ma avastasin mingid uued küpsise-karamelli omad, mmm, mu lemmikud lisaks šokolaadi omadele) ja Fanta. Ma võin soolast süüa, aga magusa järgi on lihtsalt haige isu. Raseduse algusest peale. Kui ma alguses arvasin, et ootan tüdrukut, et seepärast õgin magusat, siis tegelikult ootan ju poissi :) aga ikka magusaisu!

Lugesin netist, et enamik rasedaid kogeb raseduse lõpus magusaisu. Laps kasvab kiiresti ja seda metsikut magusaisu tuleks võtta kui keha vajadust. Samas: ära söö kõike, mis kätte satub. Ole ka teadlik, et sa ei liialdaks. Üks või kaks jäätist päevas ei ole veel väga halb. Söö vähe, kuid sageli. Söö hästi seeditavat toitu, mis ei tekita sulle kõhupuhitusi või käärimist.

No ma olen proovinud asendada neid komme ja kohukesi puuviljadega, aga üks magus ja suhkur kõik. Ma lihtsalt ei tea, äkki see on hoopis tingitud mu maovähendusoperatsioonist, sest enne operatsiooni, võisid minu pärast šokolaadid kivikõvaks ja valgeks vananeda, mina neid ei tahtnud. Mõnikord sõin paar kommi, aga see oli ka kõik. Magusad koogid, saiakesed, tordid – oleks võinud olemata olla, mind need ei huvitanud, nüüd – muud pole kui saaks magusat ja see muutus tegelikult pärast operatsiooni, et mul see magusaisu tuli.

Siis arvasin, et see on vitamiinipuudusest või mingite ainete puudusest ja no šokolaad nädalas ei tundunud midagi hullu, aga praegu läheb pigem šokolaad päevas. Läheks vabalt suur tahvel, aga ma hoian end tagasi ja piirdun väiksega. Aga peotäis kummikomme päevas raudselt. Pluss Fanta või kaks. Ostan purgi omasid, need on väiksemad, siis joon vähem :) Oh, see on täitsa haige.

Kui vanasti keegi külla tuli ja ma pidin mõtlema, mida süüa teha, siis see ei valmistanud mulle mingit probleemi, sest mu pea oli häid soolasesöögi mõtteid täis. Enam ma ei oska – mu pea on tühi, ma ei tea, mida endale ja Meeliselegi süüa teha ja vorbin aga võileibu teha :D See ei ole söök, ma tean! Aga mu pea on tühi. Tahaks ainult kooke küpsetada. Aga ma lihtsalt ei tee seda!

Ma tõesti loodan, et pärast sünnitust ma normaliseerun ja kõik magus muutub minu jaoks taas mõttetuks kraamiks.

Kaks koogiretsepti ka maiasmokkadele :)

Küpsise-kondentspiima kook marjadega

Ma ei tee midagi koguste, vaid silma järgi – pool pakki küpsiseid purustada peeneks ja segada poole paki võiga. Kuna kondentspiim on megamagus, siis olen kasutanud ka mitte nii magusaid kaeraküpsiseid.

Eelkuumuta ahi 170-180 kraadini. Vormi küpsisemassist koogivormi põhjale kiht ja küpseta 10 minutit. Jahuta.

Sega kokku kolm muna, üks purk kondentspiima ja väike pakk hapukoort. Riivi sisse ühe sidruni koor ja selle mahl. Sega korralikult ja vala jahtunud põhjale (ma ei viitsi kunagi oodata, et ta täitsa maha jahtuks). Võid lisada marjad nüüd ja panna ahju umbes 35 minutiks, või lisada marjad hiljem. Mina tavaliselt lisan hiljem, siis jääb selline mõnusam kihiline versioon. Kõige peale panen veel želatiinikihi kah :) Lase külmikus üleöö seista. Söö ära! :)

Tšilline šokolaadi-õunakook

See kook valmis „kättemaksuks“ ehk tegin Meelise töökaaslastele, kes vürtsist ei söö, et ehk petan nad ära, aga see ei jõudnudki nendeni, sest osutus nii maitsvaks. Täielik omalooming!

Purustasin pool pakki küpsiseid, segasin poole paki sulatatud võiga, lisasin šokolaadi ja tšilli helbeid, küpsetasin nagu eelmist kooki kümme minutit ahjus.

Riivisin viis suurt õuna ja lisasin selle massi põhjale. Peale valasin „kastme“ kolmest munast, hapukoorest ja šokolaadi-tšilli helvestest. Panin ahju küpsema. Umbes 20 minuti pärast valasin peale veel ühe kihi – bešeetaigna põhimõtteliselt (vahustatud munad (valged/kollased eraldi, viimaste sisse jahu ja suhkur ja siis õrnalt valge munavaht), raputasin peale veel tšilli-šokolaadi helbeid. Lasin kuldpruuniks küpseda ja jahutasin maha. Järgmisel päeval maitses imetabane!

Head isu :)