29ndal mail kui ma tegin postituse, et mulle tundub, et oma maja ei olegi nii ebareaalne, tuli nii palju kommentaare, et tegin panka laenutaotluse. Võtsin aluseks mingi suvalise 62K maja Tallinnast 13km kaugusel. Lihtsalt, et nö testida, saada panka löögile ja natuke aimu, millised on meie reaalsed võimalused hetkel ja mida teha, et need oleksid paremad.
Ei läinud tundigi, kui SEB mulle juba helistas, et saime teie taotluse.. Aga ega ma mingit vastust ei saanud, sest.. “Te olete abielus, kas teil on lahus- või ühisvara? Laps. Mees tööl ei käi? No selge, peame siin kalkuleerima.”
Mu küsimusele, mis oleks mingi keskmine laenusumma, mida keskmise palgaga saaks – lihtsalt et ma mingigi aimduse saaks, seda ei saavat ta telefoni teel üldse öelda. No hästi.
Tegin siis uue taotluse, Meelis kaastaotleja, Kredexi käendus, aga ainult minu palk. Läks paar tundi ja juba oli meil reede hommikuks kokkulepitud videokohtumine. Meie eesmärgiks oli lihtsalt hästi palju uurida, mis oleks kasulikum – kas Meelisele palgatöö või mulle lisatöö või..
Ma teen teie tuju kohe megahalvaks, või siis hoopis heaks, saate naeru pugistada, paras paksudele. Vastuseks oli – NULL. Konkreetselt null eurot saaksime me täna, minu palga, kahe ülalpeetava puhul.
Vanasti oli ikka taevas sinisem ja rohi rohelisem. Rõhk sõnal oli! MASU pani totaalse paugu pankadele ja enam ei saa midagi nii lihtsalt kui varem, kui iga teise kliendi puhul tehti erandeid.
Harjumaa keskmine elatustase, mis peaks siis katma meie pere kulud on 945€. Mul jääb sellestki igakuiselt 200€ puudu. Palju õnne puhkused ja haiguslehed, vinge keskmine palk mul. Hetkel ei piisa minu palgast mitte millekski.
Võtame kõige väiksema summa. 70K laenu. See teeb 29500€ lihtsalt suvalist pangale maksmist intresside näol. Halloooo, see on pool maja hinnast, et panna end kolmekümneks aastaks lukku. Sorry, aga mul ei ole probleemi maksta järgnevad kümme aastat üüri praeguse korteri eest ja ma olen vaba, mitte pangaori. Ühtpidi läheb jah, raha taevasse, aga.. Mulle jääb kordades rohkem raha lõpuks kätte, et elada.
See on tõesti meie hetke otsus. Pigem korjame ise 60K kokku ja elame mõned aastad kasinalt, võtamegi lisatöid ja rohkem koostöid vastu, aga ei pea vähemalt pangaga kemplema ja tühja seda raha maksma. Esiteks juba see, et ma peaksin siis reaalselt tööd vahetama. Aga ma ei taha. Mulle meeldib see, mida ma hetkel teen. See on mugav, mu tiim on vinge, mu töö on lahe, ma saan puhata kui ma tahan, saan teha kaugtöö või kodukontorina kui vaja jne. Ma ei vahetaks seda lihtsalt raha pärast, et pangale meeldida, mingi nüri töö vastu kuhu hambad ristis tunde tegema minna. Vahet pole, et see oleks ajutine. Ma parem naudin oma praegust tööd ja elan üürikas.
Samamoodi Meelis, ta pigem naudib seda mida ta teeb projektipõhiselt, ebaregulaarse sissetulekuga ja me oleme sealjuures õnnelikud. Meie hindamegi vabadust mitte pangaorjust.
Isegi kui me peaks kolima praegu suuremasse korterisse, siis ikkagi, parem korjata ja osta välja midagi, kui rabada ainult selleks, et pangale meeldida. Mis te arvate? Mis teie meie olukorras teeks? Mõtlen just tööd, töövahetust, lisatööd jne
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…