TESTAMENT: otsustasime, mis saab pärast meie surma

Tulenevalt kõikvõimalikest viimase aja sündmustest, käisime Meelisega notaris ja tegime testamendi. Eelkõige sellepärast, et otsustada ära Hedoni saatus, kui meiega peaks midagi juhtuma. Mitte, et kohe täna-homme peaks midagi juhtuma, aga never know!

Meelis kirjutas samal teemal juba poolteistaastat tagasi blogipostituse: Kellele pärandada laps? Nüüd tegime asja ametlikuks ja meil on valitud oma lapsele eestkostja(d), sest lõpliku otsuse teeb kohus. Ja me ei tea, võimalik, et me ei suregi enne Hedoni 18 aastaseks saamist, aga kui peaks juhtuma, siis me ei tea ju täna, mis seisus on meie valitud variandid viie või kümne aasta pärast. Äkki on kellegagi neist midagi juhtunud ja Hedon ei sobi kuidagi nende ellu? Jätame siis juba lõpliku otsuse kohtule, aga täna kirja pandud variandid on meie usalduse võitnud ja meie jaoks kindlamad variandid last kasvatama.

Loomulikult võib eestkostjatega ka enne aru pidada, kuidas nad sellesse suhtuksid, et ei tekiks varianti, et meie surma puhul keegi neile uksele koputab ja lihtsalt teatab, et “tere, siin on teile üks laps”. Kui otse küsida ei taha, rääkige lihtsalt, et kui juhtuks, mis sina teeksid.. Saate kohe nö ülevaate, kes oleks valmis teie last kasvatama ja kes mitte.

Praegu seda kirjutades mõtlen, et peaks igaks sajaks juhuks kuskile paberile panema ka selle, mis meie tahame, et meiega tehtaks, kuidas tehtaks, kui me surema peaks. Meie Meelisega oleme sellest omavahel rääkinud ja teame üldjoontes, mida teinepool tahaks, et temaga tehtaks, aga juhuks kui me tõesti koos sussid püsti viskaks. No samas, tegelikult mul suht suva. Ainult ärge mind maha matke. Tuhk on ok! Ja võimalusel viige see Taisse.

Miks me seda tegime?

Et ei juhtuks, et me laps läheb lastekodusse, kasvatada mõnele haigele sadistile, kes valesti muruniitmise eest vitsaga veriseks peksaks (jaja, sellised inimesed on olemas!!!) või et ta läheks kellelegi, kes teda tegelikult ei taha… Sest ilma testamendita hakkaks jooksma nö pärijate ring – vanemad, sugulased jne. Testament nullib aga kõik seadusjärgsed pärijad. Sellest saime ise teada sel suvel, kui Meelise isa suri. Me arvasime ekslikult, et lastel on pärimisõigus enivei, olenemata testamendist. Aga võta näpust, ei ole. Seega oluline info kõikidele, kes seda veel ei teadnud: testament nullib kõik seadusjärgse. Olenemata sellest, mida nad sulle eelnevate aastate jooksul on öelnud ja lubanud. Vanemad võivad su vabalt kõigest ilma jätta ja kogu oma vara kasvõi suvalisele hobiküpsetajale Peipsi järve äärest jätta.

Kuidas see käib?

Paned endale meelepärase notari juurde aja, meie käisime Rävala pst mingis büroos, kus tegime enne Bulgaaria reisi ka lapsega reisimiseks vajaliku volikirja, et vahet pole kumb meist võib lapsega reisida kuhu tahes, tal on teise vanema nõusolek olemas. Tegime kohe 18ks aastaks, et ei peaks iga kord enne mingit reisi sellist paberit tegema, jumal teab, millal vaja läheb. Minul näiteks ei küsitud, sõbrannal küsiti. Parem karta kui kahetseda, on olemas, kui vaja peaks minema.

Eelnevalt saatsime ka oma andmed, eestkostjate andmed, lisainfo, mida testamendis kajastada soovisime jne, et nad saaksid testamendi nö valmis teha.

Palju maksab?

Notariaalselt tõestatud testamendi tegemine maksab 32,55 eurot ja abikaasade vastastikuse testamendi tegemine 41,50 eurot (lisandub käibemaks). See viimane tähendab siis nö ühist soovi, mida saab eluajal küll koos muuta, aga pärast ühe osapoole surma, teine osapool enam testamenti muuta ei saa.

Süda rahul. Võime kindla südamega reisile minna. Kas teil on testament tehtud? Kellele? Kas olete sellele mõelnud? Miks?