TESTAMENT: otsustasime, mis saab pärast meie surma

Tulenevalt kõikvõimalikest viimase aja sündmustest, käisime Meelisega notaris ja tegime testamendi. Eelkõige sellepärast, et otsustada ära Hedoni saatus, kui meiega peaks midagi juhtuma. Mitte, et kohe täna-homme peaks midagi juhtuma, aga never know!

Meelis kirjutas samal teemal juba poolteistaastat tagasi blogipostituse: Kellele pärandada laps? Nüüd tegime asja ametlikuks ja meil on valitud oma lapsele eestkostja(d), sest lõpliku otsuse teeb kohus. Ja me ei tea, võimalik, et me ei suregi enne Hedoni 18 aastaseks saamist, aga kui peaks juhtuma, siis me ei tea ju täna, mis seisus on meie valitud variandid viie või kümne aasta pärast. Äkki on kellegagi neist midagi juhtunud ja Hedon ei sobi kuidagi nende ellu? Jätame siis juba lõpliku otsuse kohtule, aga täna kirja pandud variandid on meie usalduse võitnud ja meie jaoks kindlamad variandid last kasvatama.

Loomulikult võib eestkostjatega ka enne aru pidada, kuidas nad sellesse suhtuksid, et ei tekiks varianti, et meie surma puhul keegi neile uksele koputab ja lihtsalt teatab, et “tere, siin on teile üks laps”. Kui otse küsida ei taha, rääkige lihtsalt, et kui juhtuks, mis sina teeksid.. Saate kohe nö ülevaate, kes oleks valmis teie last kasvatama ja kes mitte.

Praegu seda kirjutades mõtlen, et peaks igaks sajaks juhuks kuskile paberile panema ka selle, mis meie tahame, et meiega tehtaks, kuidas tehtaks, kui me surema peaks. Meie Meelisega oleme sellest omavahel rääkinud ja teame üldjoontes, mida teinepool tahaks, et temaga tehtaks, aga juhuks kui me tõesti koos sussid püsti viskaks. No samas, tegelikult mul suht suva. Ainult ärge mind maha matke. Tuhk on ok! Ja võimalusel viige see Taisse.

Miks me seda tegime?

Et ei juhtuks, et me laps läheb lastekodusse, kasvatada mõnele haigele sadistile, kes valesti muruniitmise eest vitsaga veriseks peksaks (jaja, sellised inimesed on olemas!!!) või et ta läheks kellelegi, kes teda tegelikult ei taha… Sest ilma testamendita hakkaks jooksma nö pärijate ring – vanemad, sugulased jne. Testament nullib aga kõik seadusjärgsed pärijad. Sellest saime ise teada sel suvel, kui Meelise isa suri. Me arvasime ekslikult, et lastel on pärimisõigus enivei, olenemata testamendist. Aga võta näpust, ei ole. Seega oluline info kõikidele, kes seda veel ei teadnud: testament nullib kõik seadusjärgse. Olenemata sellest, mida nad sulle eelnevate aastate jooksul on öelnud ja lubanud. Vanemad võivad su vabalt kõigest ilma jätta ja kogu oma vara kasvõi suvalisele hobiküpsetajale Peipsi järve äärest jätta.

Kuidas see käib?

Paned endale meelepärase notari juurde aja, meie käisime Rävala pst mingis büroos, kus tegime enne Bulgaaria reisi ka lapsega reisimiseks vajaliku volikirja, et vahet pole kumb meist võib lapsega reisida kuhu tahes, tal on teise vanema nõusolek olemas. Tegime kohe 18ks aastaks, et ei peaks iga kord enne mingit reisi sellist paberit tegema, jumal teab, millal vaja läheb. Minul näiteks ei küsitud, sõbrannal küsiti. Parem karta kui kahetseda, on olemas, kui vaja peaks minema.

Eelnevalt saatsime ka oma andmed, eestkostjate andmed, lisainfo, mida testamendis kajastada soovisime jne, et nad saaksid testamendi nö valmis teha.

Palju maksab?

Notariaalselt tõestatud testamendi tegemine maksab 32,55 eurot ja abikaasade vastastikuse testamendi tegemine 41,50 eurot (lisandub käibemaks). See viimane tähendab siis nö ühist soovi, mida saab eluajal küll koos muuta, aga pärast ühe osapoole surma, teine osapool enam testamenti muuta ei saa.

Süda rahul. Võime kindla südamega reisile minna. Kas teil on testament tehtud? Kellele? Kas olete sellele mõelnud? Miks?

29 thoughts on “TESTAMENT: otsustasime, mis saab pärast meie surma

  1. Mu isal polnud testamenti ja, kui ta suri siis ilmus ka tema esimesest kooselust sündinud tütar välja, kes ei leidnud kunagi aega isal külas käia, teda meeles pidada ning kui isa ise soovis oma tütart külastada siis tütrel oli kogu aeg kuhugi kiire ning polnud oma isa jaoks aega, kõige koomilisem on see et isa ja esimesest kooselust sündinud tütre vanaema (tema ema-ema) elasid samas asulas, vanaema käidi külastamas aga isa juurde ei tuldud kunagi. Lihtsalt kahju on, et kui on midagi saada siis ilmuvad kõik kuskilt välja käed õieli… eluajal aga inimest ei tunta. Oleks ehk testament olemas olnud, oleksid asjad selgemini saand klaaritud ja poleks olnud segadust, mis siis tekkis…

  2. Testamendiga siis seadusjärgset pärimist ära ei nulli, kui on ülalpidamiskohustus. Või mis iganes muud kohustused. Teid kui täiskasvanuid võib jh pärandusest ilma jätta. Kui mina kunagi pärimisõigust õppisin, siis mulle tuli üllatusena, et saab pärandada osa varandusest aga nt mitte nii, et konkreetne korter ühe ja konkreetne teisele:D (osana tuleb siis märkida, kas 1/2 või mis iganes osadeks jagatakse)

    1. Alaealise puhul või puude puhul on jah, ülapidamiskohustus.

      See üks ühele, teine teisele on teostatav kinkelepinguga, nagu mu vanaema omal ajal pojalastele tegi.

    2. Ülalpidamiskohustus ei sõltu vaid alaealisusest või puudest. Sõltub sellest, kas isik elas pärijaga surmani koos ning kas sai pärandajalt enne surma ülalpidamist. Kui vastused mõlemale küsimusele on jaatavad, on isikul õigus saada kuu jooksul veel pärast surma ülalpidamist

      § 132. Pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise kulud
      Pärandaja perekonnaliikmetel, kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja said temalt ülalpidamist, on õigus ühe kuu jooksul pärast pärandaja surma jätkata ühise majapidamise esemete kasutamist ja saada pärandi arvel ülalpidamis

    3. Konkreetset korterit jms muud vara saab annakuna eraldi isikutele määrata tegelikult küll

    4. Ma olen nüüd nende asjadega päris hästi kursis jah, kuna õigus on lõpetatud :D aga enne arvasin, et need asjad natukene teisiti käivad.

  3. Mu 2 kuud tagasi surnud isal polnud testamenti tehtud, nüüd on mure selles et meie kasuvennal ,kelle võttis isa oma nimele, on suured pangalaenud. Mis saab majast ja maast? Kas läheb kõik pangale? Notar ei osanud ka vastata. Tööl ei käi ja oma lapsest välja ei tee, kes elab soomes vaimselt ebastabiilse ema ja kasuisaga. Laps minemas kasuperre. Ainult elab teiste kulul edasi isa majas. Valetab ja vassib , et tööl tellimusi ei ole hetkel, aga palk tuleb teise venna arvele ja ükspäev vaatasime, et novembris oli saanud lõpparve. Isegi eluajal ei kuulanud isa, kui ütles, et otsi omale muu koht kus tasuta elada . Nagu rott põgenes teise tuppa ja paar päeva nägu ei näidanud.

    1. Kui teid on mitu peaks minema seadusjärgselt teile kõigile isa vara jagamiseks.

    2. 6 last koos kasuvennaga ja abikaasa, me kõik kingime oma osa emale, aga pank ei hakka valima ju et ta selle venna 1/7ku võtab nüüd majast köögi ja esiku. Eelmine aasta oli ta võlg 14000. Hinnatakse maja ja maa ära ja ei tea kuidas edasi

    3. kui testamenti ei ole, peaks olema nii: abikaasale jääb pool kõigest päritavast ja laste vahel jagatakse ülejäänud pool võrdselt. Teie saate oma osast loobuda ema kasuks. Ja parasiidile saab 1/6 poolest majast, mis maja hindamisel on võimalik talt välja osta. Rohkemat ta tahta ei saa…
      Notar Priidu Pärna selgitab igal laupäeval keerulisi pärimislahendeid Vikerraadio “Päevatee” saates. Kindlasti ka järelkuulatav. Saate sinna ka oma küsimuse saata või otse notariga kontakteeruda.

  4. Väga hea m6te!
    A teemaväliselt: Kas sul on juuksepikendused?
    Ja su mees oli tänases videos ikka suht räme vinguja. Kahju teist Hedoniga! :(

    1. Teile tundus, et vingub :) mina ei saanud küll aru! Ja ei, mul pole pikendusi!

  5. Tekkis hoopis kysimus? et palju läks maksma notari juures volitus reisimiseks? Kirjutasid et sõbrannalt kysiti volitust…kas tal oli olemas? Kui ei kas siis ei lastudki reisile? Ja kui saladus pole siis kuhu reisis?

    1. Käisime koos Bulgaarias. Oli olemas. Aga võimalik, et küsiti ka seepärast, et lapsel isa perekonnanimi :) maksis:

      Vanema nõusolekut saame koostada inglise keeles või kinnitada allkirjaõigsust Teie koostatud tekstil (Teie koostatud teksti puhul arvestatakse notari tasu ka üksnes allkirja õigsuse kinnitamise eest 12,75 EUR +km, 1 allkiri).

  6. Testamendis saab väga kenasti annakuga jäta konkreetsed asjad/kinnisvara erinevatele isikutele

  7. Mind huvitab, et palju maksis see dokument, mida te enne Bulgaariasse minemut tegite, et lapsevanemad võivad lapsega üksikult reisida? :)

    1. Otsisin meilist välja selle: Vanema nõusolekut saame koostada inglise keeles või kinnitada allkirjaõigsust Teie koostatud tekstil (Teie koostatud teksti puhul arvestatakse notari tasu ka üksnes allkirja õigsuse kinnitamise eest 12,75 EUR +km, 1 allkiri)

  8. Notari juures tehtud testamendis on kirjas, et seadus järgsetel pärijatel on õigus 50% vara väärtusest. Seega kui 30 päeva jooksul peale testamendi avaldamist tulevad seadusjärgsed pärijad, keda testamendis kirjas polnud, oma osa nõudma, peab see kes testamendiga vara päris selle ära hindama ning 50 % välha maksma. Või siis üldse loobuma varast. Ainus kindel variant kellegile ilma teiste kobinata jätta on teha eluajal kinkeleping.
    see oli siis nyyd mõeldud sinna testamendi teemasse mite lapsega seotult.

    1. Seadusjärgsetel pärijatel on õigus 50% pärandist, kui pärandajal oli kohustus neid üleval pidada. See 50% sellest, mille nad oleksid ilma testamendita saanud, on sundosa (vt pärimisseaduse paragrahv 104). Sundosa saamise õiguse saab üldse olla ainult teatud isikutel (lapsed, lapselapsed, vanemad või abikaasa), kelle suhtes pärandajal oli oma surma hetkel ülalpidamiskohustus. Näiteks alaealist last on vanem igal juhul kohustatud üleval pidama, vanemaid mitte, kui need on töövõimelised. Lapselapsi peab vanavanem üleval pidama ainult siis, kui vanematelt ei saa ülalpidamist jne.

      Ilma testamendita oleks Marileenu ja Meelise seadusjärgne pärija nende laps. Kui lapsed on olemas, siis see välistab vanemad ja vennad-õed seadusjärgsete pärijatena. Abikaasa pärib laste kõrvalt. Kui lapsi poleks, siis oleks seadusjärgseteks pärijateks vanemad ja õed-vennad, kuid nende kõrvalt ka abikaasa. Testamendi mõte on jätta mõned seadusjärgsed pärijad pärijate ringist välja ja kui neil seadusjärgsetel pärijatel ei ole õigust sundosale, siis nad seda ka ei saa.

    2. Aga kui meie sureks kui laps oleks alaealine, siis kellele ta läheks seaduse järgi? Meelise emale? Sest ta ainuke järgmise ringi inimene kes elus on?!

    3. Hooldusõigus ei lähe niimoodi automaatselt kellelegi järgmise ringi pärijale. Niimoodi ikkagi läheb vara. Alaealisele määraks kohus eestkostja ja eks alguses vaadataks sugulaste poole. Aga lapse vanaema ei saaks automaatselt ei õigust ega kohustust last kasvatada. Kindlasti oli teie samm väga mõistlik ja kindlasti ka notar selgitas teile võimalusi ja seadust? Mina ei tunne perekonnaõigust nii nüanssides, et oskaksin sinu küsimusele vastata, aga kindel on see, et lapse hooldusõigust ei pärita nagu sularaha, aktsiaid või võlgu (vara). Kui üks teist sureks, jääks laps muidugi automaatselt teisele vanemale, aga see on nii sellepärast, et teil on nagunii mõlemal hooldusõigus.

    4. Lisan, et kui notari tehtud testamendis on kirjas, et seadusjärgsetel pärijatel on õigus 50% vara väärtusest, siis konkreetne pärandaja ongi tahtnud oma seadusjärgsetele pärijatele jätta 50% vara väärtusest. See ei ole sundosa, vaid pärandaja viimne tahe.
      Kui testament on ehtne, st võltsimata, siis see trumpab üle seadusjärgse pärimise. Seadusjärgne pärija ei saa mitte kunagi nõuda niisama 50% vara väärtusest, kui on testament. Esiteks peab ta olema sundosa saaja ja teiseks on tema sundosa 50% sellest, mille TEMA oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, mitte lihtsalt 50% vara väärtusest.

  9. Mari-Leen, kas see tehtud testament Sul ka kuskil e-keskkonnas kajastub? eesti.ee näiteks vms? Või, kas pärijad näevad nende “kasuks” tehtud testamenti kuskil?

    1. Mina näen enda tehtud dokumente, aga pärijad ei tea enne kui inimene surnud ja notar nad välja kutsub.

  10. Nooo, raha käia võtmas emalt siis sellest ei räägi. Palun räägi kui palju kordi on ema teile raha laenandu ja mid kõik selleg ostetud. Aga nii kui midagi ei lähe nii nagu plaanid siis pesed oma musta pesu teiste ees? Ega oma elu sepp oled sa ise. Käi tööl ja ära oota pärandust vaid tee selleks midagi et suudaksid oma lapsele midagi jätta. Loll oled kui ootad, et sajab siin ilmas raha niisama. Paljud rikkad inimesd jätavad oma lapsi pärandusest ilma just sellepärast, et nad õpiks elama. Mõtle parem mis valesti on tehtud, et pärandust ei saanud juba kätte

    1. Tere, anonüümne kõike teadja. Sa ei tea tegelikult ju mitte midagi. Mu ema on väga laenude vastane, ma/me ei ole MITTE KUNAGI temalt raha laenanud. Kui ta on kinkinud või külas käies pakkunud, olen tõesti vastu võtnud, aga sinu tekstist jääb mulje, nagu ma oleks kümneid tuhandeid kokku laenanud.

      Ülejäänud osa ma ei viitsi isegi kommenteerida. Tule ja küsi kui tahad, siis räägin :)

Comments are closed.