Teate, ma juba teist aastat pean endamisi aru, kellele kurat see Tallinn Fashion Week tehtud on, kellele see on suunatud ja kellele on suunatud sealsetelt lavadelt läbikäiv mood.
Kuldnõela valimine on selle ürituse nael ja natuke ka nö teemast välja – lihtsalt pandud TWF kavva, et rahvast kohale meelitada. Ja loomulikult ei puudu TWF mitte ükski aasta Embassy of Fashion – samahästi võiks selle nimetada Embassy of Fashion weekend’iks.
Piletite hinnad olid sel aastal eriti krõbedad, üksikud show’d olid veel enamvähem hindadega 8 ja 12 eurot, aga päevapilet 40 eurot (teisel 30 ja kolmandal 20 eurot) + viimasel päeva koos õhtusöögiga 55 eurot. Kui ma oleksin tavaline moemaan, oleksin pidanud kukrut kergitama rohkem kui saja euro võrra (neli päeva kokku 145€). Mingid soodustused olid mitmepäevastel piletitel ka, kuid neid netist osta polnud võimalik. See selleks.
Ja see mood seal lavalaudadel – ootaks tegelikult täielikku kõrgmoodi, ometi on ikka veel nii mõnigi kollektsioon nagu kooli aulast välja astunud (olen omal ajal väga palju (kooli)noorte moeshowdel käinud, ma tean millest ma räägin).
Taavi Turk oli see mees, kelle arengut olen ma jälginud põhimõtteliselt tema esimesest nõelapistest saadik. Ikka juba aastaid. Ja rõõm on tõdeda, et ta läheb igal aastal paremaks. Tema kollektsioonid on alati sellessuhtes täiuslikud, et neil on oma kontseptsioon, oma lugu, mida nad jutustavad, kõigel on mingi seos. Kahjuks polnud seekordne riietevalik mitte midagi erilist. Klassikaline must. Lihtsalt müra kogu kollektsiooni ümber oli võimas. Mille eest võib juba maksimumpunkte jagada küll.
Aga nüüd kogu point, kuhu ma jõuda tahtsin – igal aastal on üritusel hulgaliselt fotograafe. Taavi etenduse ajal lugesin kokku 24 + umbes 15 moeblogijat ja muidu aktivisti, kes publikus istudes telefoniga suhteliselt koledaid ja uduseid pilte klõpsisid. 24 fotograafi seas, kes poodiumi otsas seisid, teadsin ma nelja, neist kolm olid reaalselt kuskile ajakirja/väljaandesse pilte tegevad inimesed. Ülejäänud olid mingid hipsterid, kaamerat valepidi käes hoidvad aktivistid, hobipiltnikud, moeblogijad – ma ei tea kes. Igal teisel oli randmel „pressi“ pael, seega on nad sinna akrediteeritud. Veits arusaamatu :)
Nii, ja kui Meelis käis esimesel õhtul seal pildistamas, siis tuli ta koju kaameratäie piltidega, kust vahtisid vastu kunstiinimesed, kampsunites hipsterid, moeblogijad, paar staari… Kui me kolmandal õhtul otsustasime ise minna Taavi etendust vaatama, siis riietusime vastavalt – kampsunitesse. Kolmandaks päevaks oli suurem osa inimesi aru saanud, et kurat, pole vist mingi kampsunikandmise koht ja olid end „üles löönud“.
Aga siin väike valik ämbreid ja pärleid Tallinn Fashion Week 2014’lt.
KUKU PIKALI:
10 POINTS:
Veel kaks aastat tagasi lõin ma käsi kokku ja pööritasin silmi kui keegi ütles, et…
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…