Time management ehk milleks meile assistent?

Kas kuidagi nii ei saaks, et esmaspäeval tegelen blogiga, teisipäeval blogiauhindadega, kolmapäeval päris tööga, neljapäeval projektiga X, reedel projektiga Z, laupäeval-pühapäeval olen perega? Aga kuhu ma siis mahutan veel projektid A, B ja C. Ja lisaks veel D, G, F ja H? Ohjah, vahepeal läheb juhe ikka veits kokku kui 25 asjaga korraga tegeleda.

Ma ei pea vist mainima, et igal hommikul tehtud kohvi avastan ma lõunast poole tassi pealt ja jahtununa.

Teate seda tunnet, et hakkate midagi tegema, näiteks blogima, samal ajal näed silmanurgast, et sulle on meil tulnud, avad selle, see puudutab hoopis projekti M, siis vastad, meenub veel midagi, mis seoses sellega vaja teha oli, teed seda… Vahepeal saabub meil teise postkasti, kus on juttu projektist G, vastad, meenub midagi sellega seoses, teed seda… Tuled tagasi blogima. Siis küsib sõbranna midagi, siis tuleb meelde, et appi, seda teist sõbrannat pole sada aastat näinud, kirjutad talle, kuidas läheb, saaks kokku… Avastad, et järgneva kaheksa päeva jooksul pole sul tundigi vaba aega planeeritud. Kirjutad ta kuskile vahele ja mõtled, et teed täna natuke rohkem tööd, et homme saaks selle lõuna näpistada.

Tegeled projektidega A, B, C, H, kui meenub, et pekki, D projektil on vaja üks kiri välja saata. Teed selle kirja, saadad välja. Samal ajal on kolmes erinevas postkastis kirjad – kõik puudutavad erinevaid asju.. Siis kirjutab TV3, vastad talle, küsid vahepeal IT kutilt infot, vastad mingile meilile, siis meenub, et Meelis palus, et ma teeksin talle faili, kuhu pildistamised kokku panna… Meenub, et ahjaa, Meelis tahtis ju Tartus pildistamispäeva teha, võtad kalendri, vaatad, kuhu seda mahutada annaks.

Siis helistab kuller, kes tahab mingi paki tuua. Ütled, et tuled viie mintsa pärast õue, sest alt uks on kinni. Tuled tagasi blogima, avastad, et keegi on 18 kommentaari jätnud, loed ja vastad, loed… jälle heliseb telefon, meenub, et ahjaa, kuller oli ju tulemas…

Ja nii päevast päeva! Nädalast nädalasse. Ja te imestate, et mul on assistenti vaja?

Asi ei ole selles, et te hakkasite siit blogist leidma assistendi tekste, mida me esitleks kui meie omi või lugema kuskil kommentaare, millele meie ei vasta. See jääb kõik mulle. Kommentaarid võivad läbilaskmist oodata või kaks päeva, aga ma loen nad kõik ise läbi ja vastan neile isiklikult või teeb seda Meelis.

Mida teeb siis meie assistent, väike M?

No oletame, et ma tahan minna reisile, siis ma ütlen talle – näed, mul on tuhat eurot, tahame perega reisile, sebi – see, kas ta kirjutab selleks kaheksakümmend kirja ja saadab need igasse võimalikku reisifirmasse ja proovib saada meile koostöödiili – marimell maksab tonni, teie makse reklaami eest ülejäänud reis või ta suudabki sebida kuskilt meile tonniga selle reisi – see on tema asi. See ei puutu minusse, aga see kahandab minu igat päeva vähemalt paari tunni võrra. Ei ole otsimist, sebimist, kirjade koostamist, vastamist, arutamist, mulle tuleb lihtsalt see valik lauale, take it or leave it.

Või oletame, et ma tahaksin täiega uut tolmuimejat – no milleks osta eks, kindlasti on mõni firma, kes tahaks koostööd teha, aga mina ei tea, kes see on. Firma ei tea, et mina tolmuimejat otsin. Aga assistent saab otsida firmad välja, kes tolmuimejatega tegelevad ja pakkuda välja koostöö, nagu mina muidu teeksin, aga mul on ka muuga tegeleda, eks. Ma lähen alates ülehomsest päevatööle. Saate aru, see võtab mu päevast, õnneks mitte kaheksa töötundi, aga igapäevaselt siiski suure osa minu päevast.

Või kui ma tahaksin leida asju marimelli jõulupakki, mida ma igal aastal olen oma lugejatele teinud – siis selleks ongi assistent, kes uurib maad, kes tahaks koostööd teha ja oma toote sinna karpi panna…

Te võite ju arvata, mida see üks meili saatmine aega võtab.. Aga.. Kui ma pean saatma 15 meili, et saada üks toode ja kui ma tahan, et karbis oleks 10 toodet, teeb see 150 kirja.. Mis siiski on arvestatav aeg.

Kui palju saab assistent palka?

Teate, ma ei saa teile kahjuks öelda, et ta palk on 1000€ miinus maksud, või 30% meie teenitud tulust või 1/3 meie sissetulekust, sest meil pole temaga sõlmitud töölepingut ja me pole kokkuleppinud mingites kindlates tasudes. Ta ütleski, “ma tahan, et meil oleks fun, raha pole oluline”. Me pole mingid orjapidajad, aga samas ei leia ma, et see peaks ka mingi avalik info olema, palju ma enda abistamise eest maksan.

Tegelikult ma saan aru, et paljude jaoks on blogimine nagu mingi suvaline asi.. aa, oled blogija, nojah, siis küll.. Teed kaks pilti ja saad ainult tasuta asju. Nojah, kerge on nii mõelda, samas nii lihtne pole ükski asi. Ja kui sa tahad sellega ära elada, või vähemalt teenida arvestatava summa, et näiteks perega reisile minna, siis tuleb ühtteist selleks ka teha, asjad ei kuku niisama kaela, täpselt nii nagu taevast ei saja iialgi pussnuge, ei kuku sulle sülle suvaliselt mingi kotitäis kreemi, kast krõpsu või niisama ei veere su hoovile tünnisaun või sushikoolitus või.. Saate aru jah, niisama ei juhtu naljalt midagi. Midagi peab ikkagi selleks tegema.

Nüüd ma loodangi, et seoses assistendi palkamisega, saan ma kasvõi kaks projekti tema õlule veeretada, et mul oleks paar asja vähem tegeleda. Selleks, et ära elada nii nagu meie elada tahame – mitte kellast kellani kuskil kontoris passida, reisida, elu nautida ja ühel päeval kauges tulevikus oma kodu (maja) omada, selleks peab sitaks tegema. Millegipärast on paljudel mulje, et kui ma olen kodus ja töötu, siis ma ei tee mitte midagi. Et lihtsalt passin 24/7 lakke. Ma teen rohkem kui nii mõnigi, kes ilmselt palgatööl käib, aga see ei paista nii välja, sest ma pole 8-17ni kuskil laua taga ja ei tee kohvikruusiga tšekkinni “tänane tööpäev on awsome”.

Ühesõnaga. Kõike saab. Omal ajal. Siis kui on õige aeg ja koht. Seniks aga rabeleme vere ninast välja ja kui ma ütlen, et ma tahan puhata, siis see tähendabki, et mul on vaja puhata, mitte, et ma olen nii laisk, et palkan isegi assistendi, et mitte midagi tegemise kõrval veel vähem midagi teha. Üleüldse on tunne, nagu kõik teaks täpselt mida ma teen. Nagu ma Postimehe Naistejuttudes ütlesin, keskmine blogilugeja ei tea ju tegelikult kübetki, mis ma tegelikult päevad läbi teen :)