Trügime tagasi seltskonda, mis?

Kõik meelelahutusportaalid (noh, kaks meil neid on) on kirjutanud, kuidas me taas pildile ujume, kommentaatorid teavad täpselt, et lapsega üritame me vaid tähelepanu saada ja oleme endiselt sama nõmedad kui varem. Keegi meid ei tea, ometi teatakse kõike.

Läinud nädalal toimus Halensi sügishooaja avapidu, kuhu me tõesti otsustasime üle pika aja minna.

Üsna tagasihoidlik üritus sellessuhtes, et ei mingit kõrgklassi, ikka need samad näod, kes viimased kuus aastat sellistel üritustel käinud on. Samad toimetajad, samad stilistid, samad modellid, isegi Karli oli vanades heades „suusariietes“. Tõdesin, et mitte miski pole muutunud. Ja tahan ma või ei, proovin ma või ei, jõuan ma ikka tagasi seltskonnaüritustele, kus on minu koht.

Ja laupäeval käisime Butterfly sünnipäeval, kus ma olen neli aastat käinud, miks ma seekord oleks pidanud vahele jätma?

Seal on parim tiim taga, alati mõnus atmosfäär, mõnusad kokteilid, head söögid, toredad inimesed ja kõige sõbralikumad ja abivalmimad teenindajad :)

Peaaegu üheksa kuud olime me Eestis, aga üritustest eemal, mõtlesime, et proovime sellist elu ka vahelduseks, aga ikka jõudsid klatš ja kõmu meieni, ikka saadeti mulle infokillukesi – kuule, see tüüp hoiab sõjaväest eemale; kuule, see lasi huuli suurendada; kuule, kas tal on uued tissid jnejne

Seega, arvaku kommentaatorid, mis nad tahavad, ma käin ja olen seal kuhu ma kuulun :)

Aga tulles tagasi Halensi juurde, siis on mul hea meel, et seltskonda on lisandunud uus nägu, kelleks on Ženja vend, foto- ja videograaf Henry, kellest kuuleb kindlasti tulevikus palju.

Aga tegelikult pani see üritus mind mõtlema, et huvitav kui palju inimesed veel kataloogidest tellivad. Ma saan aru, et internetišoppamine on üsna populaarne, aga vanasti sai ikka õhtuti katalooge lapatud ja koode üles kirjutatud ja kastide viisi pakke koju taritud…

Kas täna ka veel kataloogid postkasti tulevad ja niimoodi tellida saab? Läksin siis internetišoppajana nende kodulehele uudistama. Tuleb tunnistada, et kraami igale maitsele. Mütse-kindaid, kleite, kingi…

Mäletan, et vanasti lappasin seda kataloogi nagu mingit moeajakirja, seal oli eraldi nii palju sektsioone – pesud, ööriided, kleidid, rasedatele, lastele…

Praegu ma kodulehelt eraldi rasedateosakonda ei leidnud, aga kaks kleiti jäid silma küll, mis rasedatele selga sobiks. Sügis-talviseks kandmiseks mõnusate varrukatega ka veel. See ja see.

Ja viskasin pilgu peale ka mantliosakonnale, sest see on asi, mida mul on reaalselt vaja endale kohe-kohe soetama hakata – eile oli juba nii külm, et mõtlesin, et külmun kringliks. Ja mul ei mahu midagi selga ju vanadest asjadest. Silma jäi üks eriti glamuurne sinine mantel, mis tundub, et annaks kanda küll, ka suurema kõhuga. See on umbes sama nunnu ja must have mu garderoobis kui eelmisel aastal üks kollane Valentino mantel, mis siiamaani kuskil poes ilmselt on, sest mu rahakotirauad ei avanenud selle 600 eurose mantli peale… See sinine on õnneks kordades soodsam ja järelmaksuga alla kuue euro kuus :)

Ja no üle ega ümber ei saanud ma ka lasteosakonnast, kus jäi silma see Ämblikmehe dress. Meelis ostaks me lapsele vist kõik Ämblikmehe, Batmani, Supermani jne tegelaskujudega riided, lutipudelid, mänguasjad… Mänguasju vaatab ta juba praegu poes ja ta on alati pojast unistanud, kellega koos saaks mängida :) Mehed jäävad ikka alati lasteks, mis?

Soodusosakond oli nii suur, et ma ei jõudnud kõike läbigi lapata – silma jäi üks kleit, mis mulle lihtsalt meeldis – suvel oleks päris mõnus kanda ma arvan! Aga mulle on see kindlasti megapikk nagu tavaliselt maxikleitidega.

Veel jäi silma, et voodipesud olid ilusad :)

Ma juba ladusin ostukorvi täis igast ilusaid asju :) Ma loodan, et Meelis seda postitust ei loe, sest ma ju ostan kogu aeg liiga palju asju, šopahoolik nagu ma olen :D

Aga šoppama!