UUS MANSIONIS: Fiskarsi salativurr

Sandra tõi mulle ükspäev paki – nagu hilinenud sünnipäeva kingi või nii… Igaljuhul täienes mu nugadekollektsioon ühe süsimusta “köögipantri” näol – kiire, terav, must – nagu panter :)

Aga pakis oli lisaks ka magnet nugade seinale riputamiseks, salatiserveerimiseks lusikad ja… salativurr. See viimane on lihtalt mega! Kahe viimase linki ma ei leidnud seal kodukal surfates, aga kogu tootevaliku leiab siit!

Kusjuures Fiskars on mu vana lemmik, kahjuks olen ma ära kaotanud, kellelegi laenanud, kuskile jätnud vms, oma fileerimisnoa, mis mul kunagi oli, aga see selleks. Hetkel on mul lisaks sellele uuele kolm Fiskarsi nuga, üks “proffikokanuga”, mille ma Austraalias endale kalli raha eest soetasin ja siis paar “nunnut” nuga – üks on üleni roosa (Austraaliast vedasin kaasa) ja üks on selline, millega näiteks friikartuleid teha, mille ma ostsin Taist.

Minu senine salativurri kogemus jääb Austraaliasse, kus ma pidin kilode viisi salatit mingi poolekilose vurriga pesema. Kümme korda lihtsam oli niisama kraani all pesta ja suure sõela peale nõrguma jätta või üldse mitte pesta. Selle vurriga oli üks igavene jant – esiteks kulus räigelt aega, teiseks oli see mingi vibalik ja märgade kätega oli ebamugav seda keerutada. Libises käest ära see otsik, millest kinni hoida, et keerutada.

See Fiskarsi vurr on niiiii mõnus, see on nii vaikne ja pehme. Noh, kui näiteks autoga võrrelda, siis see on nagu elektriauto – vaikne ja sujuv. Selline mõnus. Sellega vuristad nii, et ei kuule ka ja juba ongi salat kuiv. Väike nupp teeb keerutamise kergemaks ja isegi märja käega ei libise see kuskile. Ausalt, ma ei ole väga pointi näinud mingil vurril, aga see on nii mõnus, et seda lausa peab kasutama! Lisaks saab sõela välja tõstes kohe salatit all olevas kausis serveerida. Tavaliselt näevad need vurrid nii rämedad välja, et ma küll seal salati segada, veelvähem serveerida, ei taha.

Kogu see komplekt on nii uudne. Ja mida Meelis tähele pani (tema peseb ju nõusid), et neil kõikidel asjadel oleks nagu mingi kiht peal, “mustus” jookseb maha. Neid pole vaja üldse nühkida, isegi kui salatised lusikad seisma jäävad, siis kuivanud salatijäägid tulevad kohe maha, ei pea leotama vms.

Ühesõnaga, mina olen megarahul oma uute Fiskarsi asjadega. Tänks, Sandra! Soovitan soojalt! :) Fiskarsi asju, mitte Sandrat :D

Ja kui keegi veel mulle kunagi kinki tahab teha, siis fileerimisnuga igatsen, see riiv on eriti äge ja ühtedest tangidest ei ütleks ma ka ära. A, tegelt, kui ma siin juba soovima hakkasin, siis palun mulle paar panni ka – passeerimiseks mõeldud pann ja küpsetuskastruli nime all olev pann :) Kõik. Aitäh! :)