Võrno on mõttetu kehkenpüks aka millal peaks suhtest lahkuma?

Mulle tegelikult andis ajendi seda postitust kirjutama blogilugeja, kes küsis minult, kes on Pärdikute Päevaraamatu autor, ja küsis siis, kas ma pole mõelnud ka Võrno teemal sõna võtta. Ausalt öeldes ei olnud ja seoses viimaste päevade blogiauhindade kammiga ja autokooli mineku ja muude oma projektidega, olen olnud nii hõivatud, et pole olnud aega normaalselt blogidagi. Aga kui küsitud, siis tehtud.

Ausaltöeldes olen minagi alati olnud selline „wau, Võrno“ inimene. Ma pole kunagi temasse väga süvenenud ja mulle meeldis tema ründav olek “Kahvlis” ja mujal telesaadetes, nagu ma nautisin Mihkel Rauda aastaid, kuidagi jube lamedaks on see „Kolmeraudne“ läinud viimasel ajal. Ma tean, et selles pole süüdi Mihkel ja ilmselt hoiab ta iga kord enne saadet peast kinni ja mõtleb, „tra kuhu ma end mässinud olen“, miks ma mingite sellistega pean intekaid tegema, aga noh, reitingut on vaja, toimetajad on tagajalgadel, et parimaid palu saatesse ampsata. Aga see selleks.

Lugesin ka mina seda laupäevast, muuseas, kõige müüdumat LP numbrit, kus Ingrid Tähismaa, ups, Veidenberg usutles Võrno endist naist Häli. Praegu alles uuesti seda lugu arvutist avades, nägin ma ka särava naeratusega Häli ennast, kes mulle muidu kuidagi ei kangastunud mõnelt punaselt vaibalt, mida ka loos mainiti. Mulle jäi mulje, justkui oleks tegu mingi halli hiirega, natukene sellise kahvatu ja natuke kortsu vajunud naisega, kes kannab vanu kaltse, elab ahiküttega korteris ja jagab pojaga voodit. Vaene naine. Ja Võrno ei anna vaesekesele isegi 40 tonni tagasi. Korraks oli megakahju. Oleksin tahtnud algatada aktsiooni, korjame Hälile raha, et Võrno vastu kohtusse minna.

Samal ajal lugesin ühe oma väga hea tuttava Facebooki seinalt, kuidas ta Võrno pihuks ja põrmuks tegi, kuidas Võrno ongi „austage mind kõik, ma olen nii tark“, tegelikult ongi vastik tont, kes on tühi ja mõttetu kehkenpüks.

Täna, kui see teema on juba nö lahtunud ja vaadates säravat Häli, siis ma saan aru, et raske on tulla ära 20aastasest abielust kui mees on munn, aga miks sa üldse sellisega nii kaua koos oled?

Nüüd 20 aastat hiljem tundub see hala, esmalt nii kaasatundmapanev, teisalt idiootlik. Ma ei kujuta ette, et Meelis koliks suvalt välja, siis tagasi, rändaks ringi, kohtleks mind nagu elavat masinat – pese pesu, tee süüa, kasvata lapsi, maksa arveid, ära minult midagi küsi, mina olen tähtis ja kuulus, toeta mind kõiges, aga ise vaata ise kuidas hakkama saad..

Ma ei kujuta ette, et ma saaks sellise inimesega lapse, teisegi ja kannataks sellist elu viis aastat, kümme, ei, veel ühe kümnendi. Äkki ta muutub vä? No ega ikka ei muutu küll. Mine kohe, kui tunned, et sind ei väärtustata, sind ei austata ja sa ei saa vastu seda, mida ise suhtesse annad. Olgu kui raske tahes, sa saad hakkama.

Nagu näha, siis Häli saab ka praegu hakkama. Õmbleb ja sööb ainult leiba, elab ahiküttega korteis, jagab pojaga üht voodit, sest rohkemaks pole raha.. Ta oleks võinud seda ka kümme aastat tagasi teha. Sellessuhtes, et tal oleks siis olnud raske, aga ega tal nüüd kergem polnud välja kolida.

Ma ei viitsigi küsida, mida teie Võrnost arvate, või kuidas ta teile inimesena tundub, kas selline nagu ta endast on kuvandi loonud või sellisena, nagu Häli teda kirjeldas.. Ma küsin hoopis, millal on õige aeg suhtest minema jalutada? Mis on see asi, mis paneks teid asju pakkima ja kasvõi ahiküttega korterisse, lapsega samale diivanile kolima?

30 thoughts on “Võrno on mõttetu kehkenpüks aka millal peaks suhtest lahkuma?

  1. Teoorias on muidugi õige sellisest suhtest kohe minema jalutada, kui asjad rappa hakkavad kiskuma. Aga Võrno-taolised on osavad manipulaatorid – ilmselt läheb tükk aega mööda enne, kui kohale jõuab, et asjad pekkis on.

    1. Olen sama meelt. Kõrvalseisjal on hea arvustada, kui ise samas olukorras olnud ei ole. Sellised manipulaatoritest intelligentsed ja rafineeritud mehed ongi need kõige hullemad. Vaimse vägivalla kohta on palju psühholoogilist kirjandust ja ohvritel ongi rasme tulema saada paraku.

    2. Täpselt. Olen kõrvalt näinud u sama suhet väga lähedalt. Ei ole sealt nii lihtne välja astuda nagu kõrvalseisvad kõiketeadjatest tänitajad endale ette kujutavad. Kui ise samas seisus pole, on jube hea kaagutada, mida tuleks või oleks tulnud teha. Kui see olukord endal käes, siis see kõik ei käi nii libedalt.

    3. A sa ise ei kaaguta we? Kaagutad siin täiega, et teised kaagutavad. A missa kaagutad siin?

  2. Mu sôbranna on praegu just täpselt sellises olukorras, kus mees kohtleb teda nagu saasta. Sôbranna annab omaltpoolt kôik, et suhe toimiks ja pere saaks koos olla aga reaalselt tähendab iga koosolemine eelnevalt kaks nädalat mangumist, et mees leiaks pere jaoks môned tunnid vaba aega. Muudest armastava suhte normaalsustest ei saa nende puhul üldse rääkida. Olen tänaseks vaadanud seda asja pealt kuskil 3-4a ja ei saa aru kuidas mu sôbranna suudab seda taluda. Koos on nad olnud tunduvalt kauem aga alguses oli ilmselt lootus, et miski muutub ja vôibolla oskas mees ka paremat inimest teeselda. Kôrvaltvaatajana on muidugi lihtsam seda öelda aga mina oleks sellisest suhtest juba ammu välja astunud…sealtmaalt kus hakkatakse tammuma su enesehinnangul ja sind halvasti kohtlema ei saa rääkida armastusest ega austusest vaid ajaraiskamisest!

  3. Oijah, see on lihtsalt nii halvasti kirjutatud post sul, et paha lugeda..

    1. A kes käsib lugeda? Ei meeldi, pane kinni, tule homme tagasi, äkki siis on sulle sobilik post :)

    2. Mis nagu Mallukas? Kui ei meeldi, ega ma ei käsi lugeda ju?!

  4. inimesed on mugavad harjunud luksuses, a tegelt on kõik mäda suhtes. harjuvad ja ei taha ära tulla.
    ega ma seda lugu täpselt ei tea, aga igasugune kuulsuste” musta pesu pesemine n.ö avalikult on eriti tobe.
    nagu see aasta ema skandaal ei millestki jne.
    tundub, et mees on tähelepanuvajadusega ja naine mängib aint ohvrit, a eks nad ise teavad, mis teevad. üldmuljena ei sümpatiseeri selline kammaja üldse.

  5. hästi lihtne on laksida, kuidas sina ei laseks endaga nii teha ja kohe läheks minema jne jne jne, aga tegelikult seda manipulatsiooni ei kujuta enne ette, kui ise kogenud pole. walk a mile in those shoes ja siis räägime. mitte päris sama, aga analoogne näide – meelise ema ja teda ümbritsenud inimesed.

    1. Just!! Kõik see pask mis Meelise ema tegi ja OMETI te olete üritanud temaga mingeid suhteid aretada ja lapsega lähendada jne..WHYYY???

    2. Kuna meeliselt enam ühtegi emateemalist postitust pole ilmunud, siis järeldan, et selles teemas mingi areng toimunud? Kes kellega siis ühendust võttis? Teadaolevalt pidi meelise emal eluisu otsas olema peale neid krõbedaid avaldusi.

    3. Ei tea Meelise emast midagi, veelvähem tema eluisust või mis ta teeb. Keegi pole kellegagi suhelnud. Ma korra proovisin. Aga vastust pole siiani, seega ei tea temast endiselt midagi. Juba kuid.

  6. Oluline on selle loo puhul fakt, et Võrno käis missioonil. Eks see oligi viimane piisk.

  7. Ei see nii lihtne ole. Vaimne terror/vägivald on asja nimi ja ei tule sa sealt kuskile nii lihtsalt ära, eriti kui sa oled seda aastaid talunud. Need inimesed, kes seda harrastavad on väga osavad. Miks sa arvad, et 10a tagasi lihtsam ära tulla oli? Pojad olid tal siis ju puhta väikesed. Kui praegu on üks kodus, siis oleks kaks pisikest olnud ja nii väikestele ei pruugi sa ka selgeks teha milles probleem on. Kui poisid vanemad on ja kaela kannavad juba, siis saavad ka nemad paremini aru. Ilmselt mingi vahe oli elu ilusam ka, seda kõike talumist väärt siis ja nii see manipuleerimine käibki, vahepeal on kõik näiliselt tore ja hea ja siis tuleb mingi ***** kaela, siis jälle vabandatakse või tehakse nägu, et kõik on hästi ja mingiaja ongi ja siis jälle. Muster kordub ja kui füüsilist vägivalda ei ole, siis mõtledki, et äkki ta nüüd…. Ma olen sellist vaimset terrorit näinud kõrvalt/sellega üles kasvanud. Seda kuidas ema oli lühikese rihma otsas. Kuidas ema pidi palgapäeval kõik palga ära andma, kuidas ema töölt hilinedes aru pidi andma või tuli sellest riid. Kuidas ema ruineeriti, kui mõttetu ta on ja mittemidagi väärt, et ainult enamvähem tema tõttu ta üldse on midagi. Mäletan seda kuidas ma anusin ema, et lähme minema ja ema ei teind seda, sest isa ähvardas mind ära võtta. Emal söödi kõik sõbrannad välja ja miskõik nõmedat veel. Ja see kõik käis vaheldumisi heaga, nii et olen minagi konfliktses seisus olnud.. kõik justkui ei ole nii hull, ta ju vähemalt ei joo ega löö…. Seega ei ole see nii lihtne, et nüüd üks mängib ohvrit ja miks minema ei jalutanud varem. Suhted nagu elugi on vägaväga värvirikas ja neid nüansse, mis ühe või teise kodu uksetaga toimub, me ei tea ega saagi teadma…vähemalt täpselt mitte…

  8. Meelisele sa ju ei ütle, et “miks sa siis juba 16aastaselt ema juurest na**ui ei tõmmanud?”

    Sest inimene sellises suhtes, ka täiskasvanu, on tambitud madalamaks kui muru. Aastate kaupa manipulatsiooni, majanduslikku sõltuvust, naise puhul veel “milline häbi on mehe juurest ära minna” – eriti kui mees on selline, keda avalikkus imetleb. Null eneshinnangut ja -usku. Manipulaatorid on väga targad, nad viivad ohvri piire vaikselt-vaikselt kaugemale. Üks päev ütleb natuke halvasti, siis lohutab, et ei mõelnud ju nii ja said ise valesti aru. paari nädala pärast natuke veel halvemini, aga ikka pöörab asja sinu vastu ümber. Ja niimoodi aastate kaupa, kuni sa ei saa ise ka aru, et kuidas sa oma olukorda sattusid ja sellise pasa omale normaalseks keskkonnaks mõelda suutnud oled.

    “miks varem ära ei tulnud” on lause, mida on kõige lihtsam kõrvalt öelda ja mis on kõige hävitavam, sest inimene on LÕPUKS suutnud enda eest seisma hakata, tulnud oma isiklikust madalseisust tohutu pika tee ja selle lausega viskad ta allakäigutrepil umbes pooled astmed tagasi.

    1. Oleme rääkinud küll Meelisega sellest, miks.. Meelis oli laps ka 16aastaselt. Me räägime siin täiskasvanud naisest. Aga jah, nagu ma ka kirjutasin, on tunded kahetised.

  9. Väga pettunud selles postituses. Väga. Ära sellistes teemades nüüd küll proovi sõna võtta, supiköögi ja lasteaia jutud on rohkem sinu teema.

    1. + 1
      Lihtsalt kirjutada, et kirjutada…kuna on aktuaalne?

  10. Selle loo puhul võib olla tegemist kaassõltuvusega (http://tnk.tartu.ee/0kaassoltuvus.html ), naisel võis olla hirm laste tuleviku pärast, erinevad manipulatsioonid, madal enesehinnang ja puuduv eneseusk jms. Põhjuseid võib olla sadu

    Sellise olukorra kohta on pisut ennatlik öelda, et mina oleks nii ja naa teinud. Ega enne ei tea, kui oled ise sellises olukorras olnud.

  11. Ei mai saa aru, misasja te tõmbate Leenu kallal. Ma ise olin ka halvas suhtes ja väikse lapsega, aga jätsin mehe maha. Jah, mitte kohe. Võttis aastakese aega, aga jätsin. Ja õigesti tegin. Ma saan sellest aru, et mees on totaalne manipulaator ja oskab naisest sussi teha, aga vot millest ma ei saa aru, on see, et see naine saab lõpuks aru, et ta on suss, aga midagi ette ei võta. Mul oli üks sõbranna selline. Ainult nuttis ja hädaldas ja lapsed kannatasid. Rääkisime. Lubas tropi maha jätta, aga ei. Tema vat armastab. Suur armastus on. Aga ongi olemas teatud liik massohistlikke naisi, kes lasevad ennast nagu kõntsa kohelda- lasevad ennast peksta ja petta ja ennast alandada ja sõimata. Ja mõnikord ongi nii, et inimene on hädas ja näiteks ei julge ega oska suhtest välja astuda. Tal pole tugivõrgustikku ja ta kardab. Aga kui palju on selliseid lollikesi, kes mingi alfaisase käte vahele ära minestavad suure armastusega ja siis on pärast häda, et polegi prints. On hoopis mingi tropp, kes ei oska naist kohelda. Ma niiii tihti vaatan ja imestan, kui vähe naised endast lugu peavad. Kui halvasti nad lubavad näiteks endale öelda. Milleks? Kas tõesti on hirm üksi olla nii suur…Aga mingi jobu kõrvale jäädes lükkad edasi võimalust enda kõrvale normaalne mees leida. Ja kuulge…lapsed ju võtavad kõigest sellest malli. Tuleb iseennast ja oma lapsi niipalju armastada, et mitte haigeks armuda. Tuleb julge olla. Mina tunnen sedalaadi ohvrile senikaua kaasa, kuni näen, et kuigi tal on võimalused ennast aidata ja abi, aga ikka seletab , et ei saa jätta, et ÄKKI härra muutub. Siis on nii, et ei oska enam kaasa ka tunda. Eriti, kui näed kõrvalt, kuidas lapsed kannatavad.

    1. Aastas, mu kallis, on 365 päeva. Ei maksa seda siin alaväärtustada “aastakese” sildi all. 365 päeva lasin ennast halvasti kohelda. On see vähe?
      Kas see on võistlus? Oi, ma ei teadnud. Ei pea ennast kellestki paremaks. Väga vabandan, kui Sulle ei mahu hinge see, et ma ei mõista naisi, kes kogu abist ja nõuannetest ja laste kannatustest hoolimata ikka usuvad muinasjuttu :”aga äkki läheb paremaks.” Kas see on halb, et ma tunnen kaasa sellise naise lastele, kellel puudub elementaarne eneseaustus? O tempora, o mores!

    2. Hahaa. Ise nimetasin ka aastat aastakeseks. Ma küll ise seda jutumärkides ja halvustavalt ei teinud. Minu aastake on rohkem iroonia. Noh et loll olin, et nii kaua kannatasin. Mitte, et see mu aastake PAREM on. Issand, mis idee üldse.

    3. oi, mu kallis, ma ka väga vabandan, kui sa mu kommentaarist ikka üldse aru ei saanud.

      ise olid aastakese (eriti vinge on su enda sõna tsiteerimise eest teisele ninna karata) ju täpselt samasugune lollike nagu need, keda halvustad. või kui sinul läheb aasta aega, et halb mees maha jätta, on see ok, aga kui kellelgi teisel läheb aasta, enne kui mõõt täis saab, on nõrk lollike?

      kas nüüd sai lihtsamalt? kas sa oma ladinakeelse väljendi tähendust muidu tead ka?

  12. Oskan kaasa rääkida omast kogemusest, sest olin kaks aastat sellises suhtes ja loomulikult suurest armastusest, mees oli suurepärane manipulaator ja psühhopaat. Ma ûtlen et see mees keppis ajusid nii mis vähe pole. Kasutan sellist väljendit, sest seda ta tegi ja ma sain tegelikult suht alguses aru et see inimene kasutab vaimset vägivalda. Ta võis ühte lambi teemat käiata nii kaua, et ta suutis mu viia sellisesse seisu et lõpuks tundus nagu mina oleks see hull. Fakking haiged inimesed on sellised ja praegu mõylen hirmuga et kui ma oleks jäänud sellesse suhtesse. APPI. Mu elu on suurepärane ja kui ma oleksin sellel haigel nimesel lasknud oma elust varastada veel aastaid siis poleks ma endale seda andestada suutnud. Need inimesed ei muutu!!! Mitte iialgi!! Mina õnneks olin nii tugev ja väga suure enesekindlusega naine ja teadsin mida ma väärin ja et selline juba mind ennast endale mingiks elavaks laibaks küll ei tee. Ja teised naised ei tohi ka seda teha, enda elu lihtsalt lasta peedistada ja veel sellisega lapsi saada on kõige viimane asi.

Comments are closed.