9 tundi elektrita

Eile õhtul kell kaheksa läks elekter ära ja.. ma sain hetkega aru, et sõjaks ja kriisiks mina eriti valmis ei ole. Esiteks oli meil täpselt pool Kirsti Timmeri küünalt (tellisin just uue!) ja kahe pokaali jagu pulberküünalt, mille ma panin pitsidesse, et rohkem saaks – jagus kaheks tunniks, asi seegi. Okei, meil olid LED-lambid akude pealt, mida filmimiseks kasutame, aga ütleme nii, et üle ööpäeva hakkama saada oleks keeruline, seega kõik kes küünlaid teevad ja toodavad, võite meile paki saata :)

Aga tegelikult mulle meeldis see, et elekter ära läks. Meil olid sõbrad külas. Mul oli telefoni akut 20%. Levi kadus ära. Juua ja süüa jagus ja me olimegi lihtsalt koos, rääkisime ja… Lapsed (2 ja 4) said ideaalselt hakkama ka pimedas mängimisega, nad kokkasid, joonistasid, vaatasid raamatuid küünla valgel. Kaheksased poisid kurtsid hirmu, väsimust, igavust. “Millal see elekter tagasi tuleb?” – Noh, keegi ei teadnud, äkki 20 minuti, 2 tunni või 2 päeva pärast.

Saime rääkida ka lastega, sest segavaid faktoreid polnud, arutasime milliseid kõrvitsaid on, uurisime erinevaid salatisorte jne. Tegelikult mulle vahelduseks meeldis see vabadus, mille telefoni ja interneti puudus tekitas. Magama minnes ütles Meelis ka, et talle täiega meeldis.

Aga.. meil kadus ära ka vesi. See tähendas, et meil oli küll juua (mulli, gini, rummi, toonikut, limonaadi, kokat, mahla), aga mitte midagi, millega nõusid pesta (isegi hambaid ei saanud õhtul pesta :D) või niisama juua. Okei, me saaksime suures hädas Saku Läte veesmasinalt kanku maha keerata ja meil oleks puhast vett ka, aga see pani mõtlema, et vist peaks ikkagi endale sahvrisse ühe kriisiriiuli tegema.

Meil oli süüa – võiksimaterjale ja leiba saia, tegin õhtul veel foccaciat, meil oli ilmatuma hulk puuvilju ja snäkke, kapis on karpide viisi liha, kooke, jäätist, mul on jahu, kuivaineid, tomatikastet jne, aga kui elektrit poleks mitu päeva, siis.. kus ma neid teen? Midagi saaks ilmselt gaasigrillil teha, aga ma ei tea kui jätkusuutlik see oleks.

Meil polnud piisavalt küünlaid, meil polnud sööke, mida ma saaksin tuubist süüa, et energiat saada ja sööke, mis ei vajaks kokkamist olulisel määral. See pani natuke mõtlema, aga ütleme nii, et eks see loovus hakkab tööle kui häda käes. Küll ma skeemitaks midagi kui aeg käes, sest oma tüübilt olen ma ikkagi see, kelle klaas on alati pool täis ja kõik on võimalik. Pole probleeme vaid lahendused.

Kas teie olete varustatud selliseks puhuks? See paar tundi elaks vast igaüks üle, enne magama minekut, aga pikemalt?