Tere kallid blogilugejad. Kes teab, kes mitte, aga mina olen juba päris mitmendat päeva Ukrainas, Kiievis. Miks? Sest siin on ju Eurovisioon ja kus mujal siis sellele kaasa elada kui mitte kohapeal.

Aga nüüd siis lühidalt, kuidas mul siis läinud on ja mida ma siin teinud olen.

Alustakski kohe esimesest päevast, kui meid (mind ja naabripoissi) tabas halb üllatus. NImelt olime me broneerinud endale korteri hinnaga 40€ öö, kuid kui transfeer meid lennujaamast kohale tõi, vaatasime, et hmm.. see pole nagu see koht. Helistasime siis sinna firmasse, mille kaudu me broneeringu tegime ja selgus, et meie broneeritud korter maksab tänasest hoopis 90€. Hind hüppas ikka normaalselt lakke, põhjuseks ikka see, et Eurovisioon on. Naabripoiss siis üritas seletada, et te teate ligi aasta aega, et sel ajal on Eurovisioon ja kui meil on broneering kinnitatud, siis nii on… No vaidlesid, mis nad vaidlesid, saime me lõpuks selle teise (küll väiksema) korteri 47€ öö kätte. Seega pidime juurde maksma natuke kui varem arvestanud olime, aga vähemalt ei maksnud me 500€ lisaks.

Õnne oli meil aga ilmaga, sest saabudes oli siin 24kraadi sooja, seega lühikesed püksid jalga ja tunne end nagu suvel. Kahjuks on tänaseks see suvesoe möödas ja termomeetril laiutab vaid kuus soojakraadi. Ükspäev sadas isegi lund!

Kuna ma olen Kiievis esimest korda, siis teen selliseid tüüpilisi turisti-asju, külastan neid kohti, mida peab. Ukraina ekspresidenti Janukovõtši villasse me ei läinud, sest pilet maksab sinna 65€, kuigi kodukal on 35 ja nüüd on seal lihtsalt info, pärast mu kirjavahetust, et meid on 10 ja tahaks mingit erihinda, lisatud, et vahemikus 1-31.05 võivad hinnad muutuda, ehk siis lihtsalt nöo järgi küsitakse. Samamoodi oli tegelikult mingi Tšernobõli tuuriga, et algul maksis see 80€, mõtlesime minna, küsisime siis, et kui meid on 10, kas saame soodukat, seepeale vastati, et hind on hoopis 100€ nägu ja lisandus üks „vaatamisväärsus“.

Suurema osa ajast tripin ma mööda linna üksinda ja tihti satun mõnda põnevasse kohta. Näiteks kui ma Eurovisiooni arenal käisin, siis sattusin seal lähedal asuvale turule. Ja seal müüdi nii lahedaid ja maitsvaid asju. Ostsin ühe mukitud proua käest värkelt marineeritud kurke. Need olid lihtsalt niiiii head, et ma ainult nendest võiksingi toituda. Yummy-yummy in my tummy.

Need päevad on siin suht ühesugused. Päeval rahu ja õhtul pidu. Kõik minu sõbrad/tuttavad, kes siin on, on muidugi eriti raske unega, seega enne kella 14 nemad ei kerki. Mina aga olen juba 8 või 9 üleval. Egas siis muud polegi, kui kraban oma asjad kaasa ja lähen kuhugi seiklema.

Ühel päeval mõtlesin, et sellist ilma on patt raisku lasta ning läksin randa. Kiievis nagu mingit mega-randa pole, aga siin on liivaga alad. Aga kui aus olla, siis ma suht vihkan seda liivaranda, sest pärast on kõik kohad seda liiva täis. Seega läksin fancy-pancy rannaklubisse, sissepääs 3,5€. Ehk siis lihtsalt selline eraldatud ala kus on toolid ja rätikud ja bassein.

Seega selline mugav leboala. Ja see oli tore, väike relax aeg. Ja no ilmselt see jäigi mu viimaseks korraks siin, sest ilmateade sellist ilusat perioodi niipea ei luba. Fun fact: Õlu on odavam kui vesi, seega jah – tuleb õlut juua, 1,70€.

Kuna ma olen ka suur shopahoolik siis kolasin ka kohalikes kaubanduskeskustes ringi aga see oli suur pettumus. Poed suht samad, mis meilgi ja ega need hinnad ka nii soodsad pole. Seega pigem lähen ma kuhugi turule kolama, kust saab vähemalt ägedaid pilte ja raha ei kulu rändom räbalatele.

Aga jah, päeval rahu ja vaikus ning õhtul pidu, Ehk siis meie seltskond käib Eurovisiooni ajaks püsti pandud EuroClubis, mis ongi suunatud ainult neile, kes eurokast huvitatud on ja esinejatele jne. Ja seal me need ööd veedamegi. Mina olen tegelikult tubli olnud ja tulen varakul koju, aga osad panevad seal kella 5eni. Alles eile oli siis minu jaoks esimene pidu-pidu, seega jah, ma saabusin ka kell 5 koju. Sellest hoolimata olin ma kell 9.20 üleval.

Täna on ühel meie sõbral sünnipäev ja sellega seoses oli päev toimetamist täis. Lubasin, et teen kingituseks koogi. Seega tegin täiesti ise banaanipannkoogi tordi. Külab veidralt aga just selline ta sai. Kook koogi haaval ja vahele natukene maasikatoormoosi. Siis hiljem katsin selle sokolaadi ja kondetspiimaga ning uhasin peale suurema koguse marju. Eriti esinduslik see just ei saanud, aga noh vähemalt oli ilus ja vahest on mõte see, mis loeb.

Tegelikult kirjutangi seda postitust siit korterist, kus pidu on. Uskuge mind see ei ole just kõige kergem asi, sest kisa ja kära on palju ning iga kolme minuti tagant küsib keegi, et mida ma nii hoolega trükin. Seda trükkimist ja telefonis passimist on edukalt näha ka Elu24 videos (siin), kes meil külas käis.

Mulle meeldib tegelikult siin just see rahvusvahelisus ja sõbralikkus. We are all a big family ütlevad suuremad fännid. Ja tegelikult nii ongi. Näiteks olime ühel peol ja täiesti niisama tuli minu juurde Islandi suursaadik ja lihtsalt hakkas rääkima. Siis ühinesid austraalased ja ka inglased. Kõik on sõbralikud ja toredad. Isegi kaines peaga. Aga noh, kui jooma hakatakse, siis soomlastele ja eestlastele vastaseid ei ole. Kaks rumm-koolat ja ameeriklased on kummuli, eestlastel pidu alles algab. Itaalased ka ei suuda palju juua. Alles eile kurtis üks kutt, et ta oli eelmisel õhtul ära joonud kolm õlut ja ei mäleta kuidas ta kojugi sai. Ma ei tea, mind ajab õlu ainult pissile ja ongi kõik.

Ega muud suurt uudist rohkem polegi. Vaadake pilte (jälgige mind Instas ja Snapis ka @meelistomson) ja elage õhtul kaasa nii Eestile, aga miks mitte ka oma lemmikule muust riigist.

Celebrate Diversity
Meelis, Kiiev

Ja ma kasutan juhust, et ennustage – kas Eesti pääseb edasi poolfinaalist laupäevasesse finaali või ei?