Kui sa seda lugu juba loed, siis saad isegi aru, et lisaks Leenule tegin ka mina seda dieeti. Selles suhtes oli minu jaoks veider, et kogu selle perioodi vältel oli ainult üks inimene, kes ääri veeri uuris, et mida mina söön. Vastus sellele: täpselt sama, mida Leenugi, sest ka mina otsustasin viimasel hetkel Dr Simeonsi dieedi läbi teha.

Miks ma seda tegin?

Tunnistan ausalt, et plaanis mul seda otseselt ei olnud, aga kuidagi läks nii. Rääkisime Leenuga ja siis konsultandiga ja ma mõtlesin, et miks ka mitte. Samal hetkel käis minu peast läbi mõte, et no kui raske see ikka olla saab. Oh, kui ma vaid oleks seda teadnud, et ei saa see kergemate killast olema. Miks? Lisaks sellele, et sa pead hakkama muutma toitumisharjumusi, on oluline vaimne valmisolek. Ja seda minul ei olnudki aega teha. Ei, ma ei läinud hulluks kui te seda mõtlete, aga lihtsalt ma ise tundsin mingi hetk, et kurat, oleks pidanud natukene ennast ettevalmistama selleks dieediks. Leenu lihtsalt teatas, nüüd on nii, sööme seda, nii palju.. Ma ei olnud üldse jõudnud end nö eelhäälestada, kõik lihtsalt hakkas pihta nagu välk selgest taevast.

Aga siiski, et miks ma seda tegin? Mul ei olnud ju otseselt midagi viga. Siiski-siiski. Kõht oli ees ja ma ise olin endaga rahulolematu. Käisin küll trennis ja isegi võtsin omale personaaltreeneri ning sain kilod väiksemaks, lihased kasvama, aga see paganama kõhupekk. Siis ma saingi aru, et ma pean tegema midagi drastilist, midagi, mida ma varem pole proovinud. Dr Simeonsi dieet tundus just see õige lahendus olevat. Seega polnudki muud teha kui koos Leenuga sellele teekonnale asuda.

Kas oli raske?

Seda küsimust on minult küsinud kõik need neli inimest, kes nüüdseks teavad, et ma seda tegin. Jah, just neli, sest mitte keegi teine tegelikult aru ei saanud. Ei oma sõbrad ega blogilugejad. Kuigi jah, vist ainult üks inimene küsis, et kas Meelis sööb samu asju mis sina (ehk siis Leenu). Aga samas, ega ma väga sellega kuskil ei hoobelnud ka. Pigem tasa ja targu ja las tulemused räägivad enda eest. Aga tuleme tagasi raskuse juurde. Jah, see oli raske. Vaimset poolt ma juba kirjeldasin, aga on veel üks väga suur aspekt, mis tegi selle dieedi alustamise minu jaoks eriti raskeks. SUHKUR!



Ma ei ole mitte kunagi oma elus jälginud asjade suhkrusisaldust, vaid söönud seda, mille järgi oli isu ja mis meeldis. Lühidalt öeldes oli minu kehas väga-väga palju suhkrut. Nüüd kui ma alustasin dieediga, siis oli mu kehal tegelikkuses šokk, et oota, poiss, aga miks sa mulle suhkrut ei anna? Ja see oligi selle dieedi alustamise juures kõige raskem.

Nüüd mõeldes oli siis tegemist suhkru võõrutamisega. Vähemalt ma ise arvan ja mõtlen nii. Kui palju oli neid hetki, kus ma tundsin, et mu aju lihtsalt ei tööta. Istun hommikuti arvuti taha, et hakkan kirjutama ja tööd tegema, aga no ei suuda. Lihtsalt mõistus ei funka. Kirjutan sissejuhatuse või mingi alguse teksti ära ja edasi enam ei suuda minna – pea on tühi. Selliseid hetki on ka vanasti olnud, aga sellele on alati lahendus olnud. Šokolaad. Tahvel sisse ja tööle. Kuid mitte seekord. Lisaks selle natukese ajuraasu mitte korrapärasele funktsioneerimisele olin ma õhtuti ka päris pahur. Ise arvasin, et see on sellest, et kõht on tühi, aga tegelikkuses ma usun, et ka see oli suhkru võõrutuse kõrvalmõju.

Mis siis sai ja mis aitas?

Midagi ei saanud, sest elasin edasi ja kirjatükke lihtsalt ei teinud. Aga siis hakkas asi laabuma ja ma muutusin “normaalseks.” Seega on kõige olulisem aeg vastu pidada sellised 6-8 päeva dieedi alustamisest. Minu silmis on see niiöelda võõrutusperiood sellest, mis iganes saast su kehas on. Minu puhul oli selleks siis suhkur. Aitasid mind vitamiinid ja puuviljad. Apelsini vesi, maasikad ja õunad. Ja võibolla ka mõtlemine, et apelsin on magus ja see teeb tuju heaks – tegigi. Seega proovi vastu pidada see 6-8 päeva ja siis läheb elu ilusamaks. Päriselt ka!

Leia endale dieedi-semu

Tegelikult on mul meeletult hea meel, et ma tegin seda dieeti koos Leenuga või tema minuga. Koos on ikka palju-palju kergem. Eriti just need alguspäevad millest ma enne kirjutasin. Mõni päev on kohe selline tunne, et milleks kõik see ja ma lähen Rääguburksi ja võtan ühe kebabi prae ja elu muutub taas normaalseks. Just sellistel hetkedel on sul vaja kedagi, kes su maapeale toob ja keelab. Järgmine päev oled aga võibolla sina see, kes on teisele poolele toeks. Seega sellise dieedi-sõbra olemasolu on kindlasti vajalik.



Kuid isegi siis kui Leenu oleks seda teinud ja mina mitte, siis kindlasti ei oleks ma tema ees mingeid pizzasid ja lihapraade nosinud ja teda teadlikuld kiusanud. Ma oleks ikka söönud seda mida tema ja olnud talle toeks – selleks ju abikaasad olemas ongi. Toeks nii heas kui halvas.

Muideks üks oluline “müügiargument” veel, miks sul võiks olla see dieedi-semu. Nimelt võistlemine. Ehk siis kes võtab rohkem alla, kes on tublim ja kes teeb paremaid toite. Selline asi ei pruugi paljude jaoks toimida, aga meil toimis. Toimis see siis kui kaalukaotus ei olnud eelmise päevaga võrreldes sama ning oli vaja lohutada, tegelikult ikka kiita. Vaata, mul ka üleeile seisis, mis siis, täna jälle langes, lähme koos edasi. Koos on alati kergem! Ja vahest ka lõbusam, sest saab nalja teha.

Tulemused

Paljud ootavad nüüd kokkuvõtet, et kui palju ma kaotasin ja mitu sentimeetrit vähenes. Aga ma ei kirjuta veel kaotamisest vaid sellest, mida ma võitsin.

Üks aspekt on jah, kindlasti kaalunumber ja ümbermõõt, kuid olulisel kohal on ka uute harjumuste omaksvõtmine. Vanasti võisin ma lõuna ajal sisse süüa lõdvalt mingi 700g toitu. Ja seda tegin ma ka õhtusöögil. Seega oli minu magu üpriski veninud ning mahutas päris palju toitu. Kuid nüüd söön ma 300g ja mu kõht on täis. Ükspäev tegingi omale kogemata 400g salatit lõunasöögiks ja mul jäi reaalselt pool alles. Selle teise poole sõin niiöelda vahepalaks.

Minu enda jaoks on uskumatu, et mina, kes ma võisin lõunaks süüa kooki ja kartulivormi, sõin nüüd salatit. Kes oleks seda osanud aimata. Ühel õhtul vaatasin Netflixist filmi ja mõtlesin et tahaks näksida. Vanasi oleks ma teinud pop-corni, nosinud krõpsu või pistnud endale sisse terve liitrise jäätise. Aga sellele korral võtsin külmikust brokkoli (Leenu oli sellessuhtes kõik megalihtsaks teinud, kapp oli tükeldatud kraami täis, ainult sega kokku), pesin selle vee all puhtaks (põhjusega, siis hakkasid maitseained kinni paremini), raputasin peale soola ning lisasin tšilli-helbeid. Tundub rõve? Aga seda see ei olnud. Väga hea oli ja kindlasti teen ma sellist teleka snäkki ka tulevikus. Kinos käisin ka muideks oma õuntega. Aga neid nosisin ma sedasi vaikselt ja varjatult.



Järgmine töövõit oli kindlasti toitumine! Ehk siis tegelikkuses kogu oma toitumisharjumuste muutmine ja omaksvõtmine. Ma söön kindlasti kordades rohkem rohelist kui vanasti ning loomulikult olen ma suhkrust võõrdunud. Eks ma suvel ikka jäätist võtan, aga mitte tervet liitrit, vaid Hedoniga kahepeale mõne vahvlitopsi.

Ehk siis jah – ma ei söö nii palju enam mingeid suvalisi asju, mis kuskil poes ette jääb ja korvi lendab. Ma vaatan ja kaalutlen ning mõtlen enne kui ma midagi ostan. Eile oli just isu magusa järgi ja kui ma vanasti olekski kooki ostnud või mingit muud magusat asja. Tänu dieedile on mul aga uus magustoit. Nimelt ahjus küpsetatud õun. Retsept on nii lihtne, et no seda ei saagi retseptiks nimetadagi. Võtad õuna, lõikad südamiku välja, õuna ise hakid sulle sobivateks tükkideks ning libistad ahju. Kõik!



Ütlesin ka ühes intervjuus, et isegi kui sa ei võta meeletult selle dieediga alla, siis olles omandanud uued toitumisharjumused ja saades lahti vanadest – oled sa ka siis võitja.

Loomulikult on mul hea meel, et kaal langes ja magu pole enam nii suur kui vanasti, aga kõige rohkem ongi mul hea meel just selle üle, et ma olen asendanud paljud asjad oma menüüs tervislikuma vastu. Rohkem rohelist ja vähem suhkrut – see on minu jaoks kõige parem tulemus.

Kilod ja sentimeetrid

Nüüd siis tuleb see kõige “magusam” osa, ehk kui palju ma alla võtsin ja mitu sentimeetrit kust vähenes.
Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, seega palun – siin on üks kahest pildist koosnev pilt.

Vahe on märgatav, eksole. See magu, mis seal esimesel pildil punnitab ongi täis suhkrut, nisu ja loomulikult liiga palju toitu, sest see ei ole ju normaalne süüa õhtusöögiks 700g toitu. Vähemaga saab ka hakkama. Nagu ma ennist juba kirjutasin, siis rohelist, rohelist ja veelkord rohelist. Okei, tomatit ka, mis on küll punane, aga ometigi käib rohelise alla.

Kui rääkida minu mõõtudest, siis Leenu tegi tabeli:

Pisikene miinus ka, ehk ole valmis parimaks!

Kuna inimesed on erinevad ja ka dieedi tulemused võivad olla erinevad, siis tuleb valmis olla selleks, et kaal ei kuku nii nagu soovisid või sentimeetreid ei kao nii palju kui vaja, kuid tuleb olla valmis ka selleks, et läheb väga hästi.

Ma julgen väita, et minul läks väga hästi ja ma olen ise rahul (mitte väga rahul, aga rahul). Kuid kogu selle asja juures on miinuseks see, et mul tuleb sisuliselt kogu enda garderoob välja vahetada. Absoluutselt kõik teksad on mulle suured ja nende jalga panemiseks ei pea ma ei lukku, ega nööpe lahti tegema, vaid libistan üles nagu dresse. Ainuke hetk mil teksad on enam-vähem okeid, on siis kui need on just pesust tulnud ja sellised kitsad ning kanged.

Õnneks leidsin ma soodsama lahenduse kuidas siiski püksid üleval püsiks – Von Baeri nahast püksirihm päästab alati päeva! Pusad on ka seljas nagu kartulikotid. Kuid mõeldes nüüd mitu-mitu kuud ette, siis kui mul on soov püsida oma praeguses kaalus, siis kuidas ma Jõuluvana teen? See punane kuub küll annab pisut juurde, kuid ilmselgelt annab ka tunda see kaal mida ma kaotasin. Eks tuleb detsembriks, kui Jõuluvana tegemise hooaeg algab midagi uuenduslikku välja mõelda. Ideed on teretulnud :)

Pika jutu point on see, et tuleb valmis olla selleks, et kõik su riided jäävad suureks ning sa oled sunnitud välja vahetama oma garderoobi. Pane selleks heaga raha kõrvale!



Aga ma just praegu taipasin, et ma ei ole teile öelnud oma kaalukaotuse numbrit. Et mitu kilogrammi ka kukkus.

Sellel dieedil on kenasti ka äpp olemas, kuhu sa oma igapäevased kaalunumbrid sisestad. Seega ei pea paberile kirja panema (kui sa seda ei soovi muidugi). Minu igahommikuseks rutiiniks, mida ma muideks ka väga ootasin, oligi kaalumine. Mõni päev tegi vastu vaatav number tuju heaks, aga mõni päev mitte just väga.



Enne dieedi algust kaalusin 81,5 kg. Muideks, ma olen vaheapeal olnud ka 86kg. Õudne! Aga ma tean, et see oli 2017 aasta detsembris ja just Jõuluvana tegemise perioodil. Seega teadlikult õgisin ma end suuremaks. Dieedi lõppedes vaatas mulle kaalult vastu number 75kg. Seega oli kogukadu 6,5kg.

Kõht on pisut õhem onju. Minu jaoks ei ole see 6,5kg numbriliselt mingi suur kadu, sest ma arvasin, et ma suudan rohkem alla võtta.



Ja muideks inimesed ei saanud aru, et ma olen alla võtnud. Alles paar päeva tagasi käisin töö juures ja ainult ÜKS inimene ütles, et oo, sa oled nii sale. Ja see oli muideks mees. Naised ei saanud midagi aru, kuigi ma arvasin, et nemad märkavad seda esimesena. Üks neiu veel seletab üle laua, et issand, sul naine võttis alla ja issand, milline vahe nendel piltidel oli jne, aga mind ei märganudki. Alles siis kui ma ütlesin, et bitch please ma tegin ka samas asja jne, siis midagi kogeles seal, et aaa, nojah, jah nüüd kui ma nii vaatan, siis võib-olla jah.

Nüüd ei olegi muud, kui tuleb minna kuhugi shoppama või siis käia lohvakate riietega ja shoppamisest veelgi olulisem on kaalu hoidmine ehk stabiliseerimine. See on tihtipeale veelgi keerukam kui allavõtmine.



Mul just üks tuttav tegi KETO dieeti (KETO ehk Keep Eating Take Out). Okei, see take out oli nali. Ehk siis see sõber võttis kenasti alla ja tulemus oli ka visuaalselt kena, kuid kaks nädalat hiljem oli jama majas, sest ta võttis enam kui pool kaotatud kaalust tagasi. Tuleb tõdeda fakti, et stabiliseerimine on väga oluline (rõhk sõnal VÄGA) ja siis ei tohi libastuda. See lihtsalt nullib kogu su aja ja vaeva ära.



Ja palun suunake ka oma mehed seda lugu lugema, sest äkki nad ei usalda naiste juttu, aga teise mees indiviidi poolt kirja pandud lugu on ehk julgustavam. Ja kui neil on küsimusi, siis võivad ka kirjutada!

Siia lõppu ka üks nali – Leenule helistas ükspäev mingi mees, kes uuris, et „sinu kaudu pidi seda dieedi sooduskoodi saama.. ma tahaks siin naisele kinkida..“ Mida teie teeksite, kui teie kallis kaasa teile sellise karbikese kingiks.. teie ootaks ehk kõrvarõngaid, ketti, uut autovõtit.. aga ilmselt mitte salendavaid graanuleid… Leen ütles, et kui ma sellise kingi tooks, ta saadaks ikka väga kaugele mind.. Mis te teeks? 
Kui sul on ka minule küsimusi, anna aga tuld. Vastan siis kui aega saan, ehk palun kannatust, sest ma ei istu 24/7 blogi kommentaariumis.

PS! Sooduskood MARIMELL kehtib jätkuvalt ja annab standardpaketi teile 72€ga!

#KOOSTÖÖ