Foto: imeline Ethél Eliis Krünberg

Unustasin eelmises postituses kirjutada, aga jätkulooks siis sellele “Kuidas mu suhtumine elusse läbi aastate on muutunud?” sobib hästi. Ma olen õppinud aastatega seda, et kõiki koostöid ei pea vastu võtma.

Alustava blogijana on nii uhke tunne kui keegi midagi pakub, tahab koostööd teha või paki saata. Kõigele ütled pikemalt mõtlemata “jaaa, saatke ainult!”

Täna on see päev kui meie postkastidesse laekub suurel hulgal kutseid, erinevaid koostöösoove ja pakkumisi. Aga mina ütlen aina enam ei. Miks?

Ma ei taha olla brändiprostituut

Esiteks on mul tekkinud mingid omad lemmikud, teiseks, ei taha ma seda, et kui ma täna promon Alma piima, siis homme ütlen, et Tere piim on natuke parem. Või kui ma olen järjepidevalt kinnitanud, et kõige mugavamad kingad on Uncle Paulil, siis oleks veider kui ma kaks päeva hiljem soovitaksin kõigil sammud ABC kinga seada, sest seal on Timberlandil mingi allahindlus. Kui ma ütlen, et ma olen suhkrust peaaegu loobunud ja vaatan väga hoolikalt, mida ma suhu panen, oleks veider kui ma kummikomme promoks. Juhul kui nad Yummikommid pole, muidugi :) Kindlasti ei suuda ma ei öelda ka ühele külmale Valio Delishile. Eriti kui see sügavkülmast võtta.. Mmm!

Ma loobun peaaegu alati kõikidest koduga seotud asjadest – pesumasinad, külmikud, tolmuimejad, sest a) mul ei ole neid hetkel reaalselt vaja b) ma ei taha endale asju, et neid hiljem laiali jagada või maha müüa. See tundub mulle eriti leim, tasuta saadud asjad müüki panna (eriti igasuguseid kreeme ja ilutooteid). See ei tähenda, et neid pakkuda ei või, võib ikka, kui asi on piisavalt innovaatiline, põnev või mul parasjagu kellelegi kingitust vaja on, siis kulub marjaks ära. Aga suures plaanis – mul on toimivad koduseadmed olemas – pesumasin-kuivati, külmik, pliit, tolmuimeja (kuigi Meelis pisut nuriseb selle kvaliteedi üle) jne. Ja kui sellised asjad on toimivad, ei näe ma pointi neid välja vahetada lihtsalt koostöö eesmärgil.

Samas laenudele ja hasartmängudele ütlen iga kell jaaaa!

See on see koht, kus blogijad tavaliselt ei taha kuulda ega näha – mis raha, mis laenamine, SMS laenud ja kasiinod ja pokker.. Minul ei ole probleemi nendele kohtadele reklaami teha. Kui nad hästi, ma pean silmas, väga-väga hästi, maksavad.

Ühel aastal sain ma ühelt selliselt firmalt oma Tai reisi raha, no vähe ei kirjuta siis rahast või?

Alles hiljuti küsiti minult hinnapakkumist ühe pikema projekti raames, tegin selle suht põhjaliku ja hinnalt kõrge. Ma olen enam kui kindel, et ma ei osutu valituks, sest hind on liiga kõrge. Mõni teine blogija teeb kindlasti soodsamalt.

Ma tean väga hästi ja lähedalt, kuidas see laenu-lumepall võib veerema hakata ja olen ka selles üsna kindel, et kellel endal kogemust ei ole, ei tea sellest asjast mitte midagi. See, kuidas sinna lumepalli sisse sattuda, neid variante on mitmeid. Aga sinna ei pea sattuma. Mõtlev inimene ei satugi. Suures plaanis ei ole vahet, kas sul on kodulaen või väikelaen, laen on laen. See on finantskohustus ja sa pead väga selgelt endale selgeks tegema kõik kaasnevad riskid. Aga miks ma sellest seepärast kirjutama ei peaks, kuna olen nö mõjuisik, ei saa aru. See on elu, nagu WC paberi ostmine, beebipillide võtmine, näokreemi kasutamine, pelmeenide söömine või auto pesemine.

Ma ei taha laialivalguda

Üks asi on see brändiprostitutsioon, teine asi on see, et kui mulle juba midagi meeldib, siis ma ei pea võtma ainult koostöö pärast vastu teist samalaadset koostööd.

Näiteks, oleme me reaalselt mitu aastat kasutanud Enzypini kodupuhastusvahendeid. Need meeldivad meile ja kuigi meile on vahepeal vähemalt viie erineva brändi kodutooteid pakutud, ma ei näe pointi suhteliselt samadel alustel loodud ettevõtte tooteid promoda, kui mul juba on jätkusuutlik ja toimiv koostöö.

Või.. ma armastan Linea Natura juuksehooldusvahendeid. Ma olen neid aastaid kiitnud, mu meelest oleks lausa imelik hakata kedagi teist nüüd lampi promoma. Oleks veel tegemist sellise juhusega, kus pakutaks mingit aastast koostööd, head raha ja hunnikutes tooteid, aga mingid ühekordsed sutsakad on küll no go!

Pealegi, ma upuks selle nodihulga all ära. Mida ma teeksin 20 erineva kodukeemia või šampooniga? Nagu ma ütlesin, müüa ma neid ei tahaks.. Okei, sõbrannad saaks endale. Aga jah, suures plaanis, kui mul lemmik olemas on, ei kipu ma vahetama. Mis ei tähenda, et mõnikord teen ikkagi erandeid ja promon teisi ka :) Miski siin elus pole kivisse raiutud. Ütlen seda seepärast, et kui homme peaks keegi mingit kookossarja pakkuma, siis ma ilmselt kaaluks seda, sest mulle juba eos tundub, et see võiks mulle meeldida :)

Lisaks olen ma loobunud igasugustest ilualastest koostöödest, ala tule ma panen sulle tasuta juuksepikendused, tule hakka mu juures ripsmetes/küüntes/massaažis käima..

Esiteks – ma olen saanud nii palju kehva tulemust, see ei rõõmusta ei tegijat ega mind, sellest ei sünni üldiselt ka blogipostitust ega mingit promo, seega, ma parem leian kvartalis oma sada eurot ja maksan selle juuksurile, kelle tööga ma olen, silmad kinni istudes, rahul.

Teiseks olen ma saanud teenust koostöös, mis mulle meeldib, aga iga koostöö ei saa kesta igavesti. Mul oleks endal veider kirjutada iga kaheksa kuu järel samasisuline postitus, et Medemise botox on parim. Ongi. Seega, leian ma oma 300€ aastas ise ja tarbin teenust edasi.

Sama lugu on UpSteam autopesuga, mis meil paaril korral külas on käinud. Alustasime suure hooga koostööd, kuid ettevõtte tegevjuht nägi, et kurat sealt ei tulnudki 100 müüki ja leidis, et me oleme ilmselt mõttetu kanal. Siis läks aega mööda, neile tuli uus inimene, kes uuesti kosotöösoovi arutama hakkas. Ma olen aus, mida mul on neist iga kuu kirjutada? Jah, nad on ülimugavad, tellid netist, tulevad kohale, teevad kiirelt puhtaks, kasutavad sealjuures minimaalselt vett ja.. Aga kui mul on vaja, ma tellin (olemegi tellinud ja maksnud) ja pesen ja mul on null kohustust promoda :)

Kolmandaks, päriselt ka, ma julgen arvata, et kui ma midagi aastaid soovitan, siis on selle hind kõrgem kui 25-50€ ühekordse hoolduse eest. Seega, ma maksan ise ja ei soovita kohustuslikus korras igakuiselt kedagi ega midagi. Kui tuleb tuju, siis soovitan, aga mul puudub kohustus seda teha.

Ainuke erand – keha- ja näohooldus; Meelisel autod ja tehnika

See on vist see koht, kus kõige rohkem saaks ilublogijatele näpuga näidata, et iga kuu on uued lemmikud. Aga see on ilmselgelt nende blogi nišš – tutvustada erinevaid tooteid ja igal kuul uus lemmik leida.

Kuna mina isiklikult olen väga kauge igasugustest meigi- ja kehahooldustoodetest, siis üsna palju neid koostöid ma võtan jällegi vastu. Ma tahangi proovida. Sest mul ei ole täna peale lemmik peitepaleti, puudri ja lauvärvide mitte mingeid erilisi lemmikuid.

Jah, mulle meeldivad HOIA koorijad ja vahud. Samas avastasin ma EBA kinkekotte kokku pannes Bon Merité tooted (nad saatsid mulle eraldi paki) ja ma olen armunud. Samamoodi oli EBA kinkekotis ühe väikeettevõtja särakoorija ja see meeldis mulle ka (ta saatis mulle eraldi jälle).

Mulle meeldib hetkel üle kõige Linea päikesearmastaja kreem, aga kuna ma ei ole absoluutselt mingi kreemide ekspert, siis sama hästi meeldib mulle ka Bon Merité valge tee näokreem. Ja Morganna’s Radiant skin geel. Ma kasutan neid läbisegi, olenevalt tujust ja sellest, mis meiki ma tegema hakkan, kas üldse hakkan. Üks on primeri eest, teine ei ole jne. Kas ma lähen koduhoovi, magama või randa. Nahk vajab niisutust ja vastavalt olukorrale ma pudeli järgi haaran. Meelisel on samuti mitme erineva firma lemmikuid kreemide ja kehahooldustoodete näol.

Mul ei ole näiteks lemmik huulepulka. Mulle meeldivad punased ja roosad toonid. Mul on neid julgelt üle kümne. Ja nad on erinevad. Olenevalt päevast, situatsioonist ja minekukohast teen valiku. Ükski neist ei ole teisest niipalju üle, et ma ainult ühte kasutaksin.

Ma värvin suht harva oma lauge, aga lemmikuks on üks Loreali neljavärviline “suitsusilmakomplekt”, millega saab esiteks, suitsusilma tehtud kolme minutiga ja teiseks, on need toonid kõik ka eraldi kasutatavatena ilusad. See on mul julgelt mingi neljas või viies, sest kui otsa saab, ostan kohe uue. Nüüd Meelis kinkis mulle fäänsibäänsi Anastassia Beverly Hills paletti ja ma ei julge ega oska seda kasutadagi. Noh, las ta olla. Kui üks kord aastas vaja on, siis on olemas.

Meelis ütleb samamoodi igale autofirmale jaaaaa!

Tegelikult on see autode proovimine lahe. See teeb väga hästi selgeks, mida meil vaja oleks ühel päeval. Millele tähelepanu pöörata ja millest nö loobuda. Kui ma ei oleks saanud neid autosid proovida, mis meil kõik hoovist läbi käinud on, Kiadest Renaultide ja Mitsubishideni. Ma ei teaks, et minu jaoks on oluline see, et uksed läheksid puldist lahti siis kui Meelis autole läheneb ja võtmed taskus on. Ma ei teaks, kui oluliseks saab minu jaoks, et pagasnikul oleks nupp, millest see kinni läheks. Kui oluline on kahe istme vaheline käetugi. Kui oluline on see, kas toolil on istmesoojendus või ei, või kas panoraamkatus on plussiks või miinuseks.

Muidu sa lihtsalt tahad mingeid asju, mis tunduvad lahedad, või mida sa arvad vajavat, aga kui sa saad reaalselt proovida, siis saad alles aru, mida sul päriselt vaja on ja mis on niisama ilutilulilu. Tehnikaga on sama lugu tegelikult. Me pidime proovima näiteks mitut paari kõrvaklappe, et saada aru millised on need õiged. Siiani räägib Meelis nendest ülivõrdes. Aga oleks kohe reklaami peale jooksnud ja ise mitte proovinud, siis oleks võib-olla tulemus teine olnud.

Vot, selline lugu siia laupäevahommikusse. Millisele koostööle teie kohe jah ütleksite? Millised koostööpostitused teile meie blogis ei ole meeldinud ja miks? Millise koostöö poolt te oleksite, et me vastu võtaksime ehk millise toote/teenuse kohta teie meie blogist lugeda tahaksite?