6. juuni 2023
Haiglasaaga vol 2: veel üks diagnoos, mis järgmiseks?
Miks siin haiglas kõik nagu tatt venib? Ma ei räägi siin venimise all sellest, et meid liiga kaua sees hoitakse, see käib mulle niigi närvidele, aga pigem häirib mind see, et kui arst saadab kuskile, siis see venib pool päeva ja kui vastus on digiloos olemas, mis suunab juba järgmisele uuringule siis see sujuvalt lükatakse homsesse..
Ma saan aru, ma ei ole ainus ema oma lapsega siin ja neid on veel, kellel uuringuid vaja on ja on järjekorrad jne, aga nii palju kui ma siin nö eriarstide juures olen käinud, pole seal kedagi ees olnud ja ma pole pidanud ootama, ilmselt leidub päeva peale veel neid hetki kui nad meid vastu võtta saaksid.
5 Kommentaari
Mina olin lapse 1 eluaastast kuni 3-ni phm iga kuu 10 päeva temaga haiglas! Igast nohust sai päevaga kopsupõletik, bronhiit, angiin. Teiseks kõik algas alati larüngiidiga. Arstid imestasid, et jälle teie?? Palavikukrambid elasime samuti yle haiglasse jõudes yhel korral. Lõpuks kupatati meid geneetikule, kus selgus, et lapsel on geenirike ja immuunpuudulikkus selle põhihaigusega seoses. AGA ma alati olin heal meelel turvaliselt haiglas, kui kodus oletades ja agatades, et millal on juba piisavalt eluohtlik seisund? Ma läksin ise juba EMO-sse kohale, kui olid kõrged palavikud või rasked köhad. See oli kurnav, aga turvalisem kui kodus!
Jaa, sellega ma olen ka nõus, et siin on turvaline ja abi lähedal ja ma saangi asja tõsidusest aru, aga lihtsalt nii kurnav on see vaimselt.
Kas ta ei köhinud, kas tal kõrvades valu polnud? Kas ta ei öelnud, et valus on, kas ei katsunud kõrvi…
Köhis öösiti ainult, arvasingi, et mingi öököha nagu Hedonil kunagi oli ja googeldamine ütles, et kõik väiksed lapsed köhivad ja lurisevad kogu aeg ja see on fine, meil oli arsti juurde aeg selleks nädalaks, aga enne jõudsime haiglasse. Kõrvavalu kurtis nüüd palavikuga ühel öösel, üks kord, aga hommikuks oli see justkui unesegane jutt, sest rohkem ta sellest midagi ei rääkinud ja kui küsisin, ütles, et ei.
Mul on 2 last ja mõlemaga olen peale sündi pidanud 2 nädalat haiglas üksi olema peale keisrit ja nädal üksi enne. Kokku 3nädalat Sellega on mul tekkinud haigla foobia. Peale esimese lapse sündi saime 3 päevaks koju ja siis nädal beebiga lastehaiglas. Kui esiklaps oli 2kuune olime colibakteriga nädala lastehaiglas. Lisaks põdesin samal ajal sünnitusjärgset depressiooni. Terve nädala ainult nutsin ja beebi nuttis. Koroona pärast ei tohtinud keegi külla ega palatis välja, maskid ees jne. Jube aeg. Selletõttu kui laps juba kõhib või hakkab nohu tulemas siis tekib selline rõve ärevus, et jumala eest läheks kergelt mööda ega peaks haiglasse minema.