Äri lasteriietega – kui raha on, miks mitte!

Nagu suurem osa mu püsilugejaid teab, siis naljalt ma uusi riideid ostma ei kipu. Eks ma neid ostan ka, aga samas kasvab laps kiirelt ja trööpab ja möllab, ei näe pointi. Allahindlustelt muidugi ostan hea meelega, aga ma ausalt ei näe pointi osta 150eurist kombekat või 70euriseid sandaale, kui ta neid maks ühe hooaja kannab.

Mingeid firmaasju ma taga ei aja, ei enda ega lapse puhul. Loomulikult olen ma endale teadvustanud, et ala PO.P on parem kui H&M ja Lenne parem kui Lindex ja Huppa parem kui Takko, aga in general ma näpuga firmamärkidel nime taga ei aja, kui ma suvalisi riideid nagu särgid, teksad, lühkarid jne ostan.

Kuna lasteaed koputab uksele ja viimane emapalk laekub peagi, siis mõtlesin, et hea oleks veel enne suurt nälga asjad ära osta. Ma ei tea muidugi, kas me nälgima just hakkame, aga kuna ma eriti säästnud midagi pole ja plaane on rohkem kui rubla eest, siis… küll me hakkama saame, selle pärast ma ei muretse, aga võibolla mul ei ole oktoobris paari sotti, et garderoobi täiendada.. Ühesõnaga, lappasin siis PO.Pi turu gruppi feissbukkis ja.. Leidsin paar meeldivat asja…

Tšekkasin kodukale, kus hetkel kõik eelmised kollektsioonid -50%. Okei, numbreid on saadaval vähe, kui üldse on. Naljakas tähelepanek oli ka – mismõttes üldse tehakse aluspükse suurusele 56? Kes neid kannab? Panen mähkme ja selle peale veel aluspüksid imikule? Ok, see selleks.

Igastahes kirjutasin ühele prouale, et mind huvitab üks tema pakutud jope (ma ei pannud alguses tähele, et see on UUS ja SILTIDEGA), aga kuna see maksab hetkel poes 45€ ja tema soovitud 50€ on ajuvaba, et ma olen nõus 35€ ära võtma (lootuses, et ta pakub 40 ja ma olen ikka nõus). Ja siis teatas proua, et aga palun, mine osta poest, seal pole neid numbreid ja blabla

Lõpptulemus – inimesel raha on, nii kui aled hakkavad, kahmab ta kõik kraami endale, ostab välja ja hakkab seda siis seal turul usinasti müüma. No kasu pole teab mis suur, aga nädala söögiraha saab ikka.

Süvenesin siis korra tema pakkumistesse, neid on ikka omajagu…

Vaatasin korra grupiinfot, et selline asi tegelikult pole seal lubatud. Pigem ongi see järelturg PO.Pi asjadele, mida ma ka eeldasin, kui ma sellega liitusin ja.. Ühesõnaga, rääkisin proua endaga ka, et päris hea lüke, kraam kokku kahmata, mis veel on ja siis nõks kallimalt maha müüa. Ja teate, siis tuli pomm. Ausalt.

“Ma müün oma lapse väikest jopet…” alustas ta ja ma pidin krambid saama. Siltidega jope lapsele väike. Meenusid kohe need kommentaarid ka siin blogis, et inimesed hoiavad kalleid asju ja ei luba lapsel nendega õieti istuda ega astuda, et pärast saaks maha müüa. Mõtlesin, et issand, inimene sildigi alles hoidnud… “Ta kasvas välja enne kui kanda jõudis, mul on neli last ja ma ostan neile palju kokku,” selgitas ta.

Okei, sorry, minu viga, võibolla ongi antud proua nii rikas, et ostab igal hooajal kõikidele lastele viimased kollektsioonid kokku, mina taaskasutaks, eriti selliseid kvaliteetseid asju. Aga see selleks.

Rääkisin ühe sõbrannaga, kes ka seal grupis ja ta ütles, et ta juba ammu kahtlustab paari inimest sellises äritsemises.

Ma ei teagi, ma ei heida ette ka nagu, kui raha on ja kodus igav, müü siis neid asju. Teistpidi mind häirib see, et see peaks olema järelturu grupp ja siis mingit äritsevad seal “oi, ma kogemata kahmasin liiga palju asju endale kokku.”

Kuidas teile tundub? Hea businessplan või on see ebaaus käitumine? Kui palju ostate ja/või müüte ise järelturul asju? Mina üldiselt ostan palju, aga müüa enam ei viitsi. Saadan kõik Hedoni väiksemale sõbrale Rommile, kes on temast nii palju pisem, et asjad sobivad täpselt paar kuud hiljem kui Hedon juba välja on kasvanud.