Beebijutte

Mulle on ette heidetud, et blogis on liiga vähe beebijutte. Muudame siis seda. Tänane postitus on titeteemaline!

Esiteks käisime me reedel arsti juures ja kutt on mõnusalt pikkust visanud, viie nädalaga kuus sentimeetit. See teeb peaaegu sentimeeter nädalas, mis tähendab, et sündides oli ta eeldatavasti 48-49 sentimeetit, mitte 51, nagu ekslikult mõõdeti!

Kaalu on ka mõnuga lisandunud – üle kahe kilo, hetke kaal 5230g. Ja ta kannab päriselt ka number 3 mähkmeid, keegi kuskil kommentaarides imestas. Aga number kolm it is!

Ta sööb nagu vana mees, minimaalselt 120 ml korraga, aga üldjuhul ikkagi 150 ml. Hetkel sööb ta siis retsepti Aptamili ja see näib sobivat. See seedib tal nii kiirelt ära, et kui ta kümme minutit pärast söömist krooksub ja veits tagasi heidab, siis tuleb ainult vett.

Ja oi, kus ta naerab. Kui ta alguses naeratas, siis nüüd tuleb juba häälega naer. Selline lõkerdav. Eriti meeldib talle kui talle hommikul “sadaviiskendkorda” terehommikust öelda. Siis kilkab nagu segane.

Magab üsna ilusti. Õues paremini kui toas, aga samas toas magab ta päeval ka kenasti 2-3 tundi jutti kui voodi ei liigu. Õues peab aga vanker liikuma, seistes talle värskes õhus ei meeldi. Seega üritame me iga päev (üks meist) käia vähemalt ühe uneaja temaga päeva jooksul väljas. Mõnikord on see hommikul, teinekord õhtul, kuidas päevakavaga sobib. Mõnikord mina hommikul ja Meelis õhtul. Mingit kindlat rutiini meil pole. Välja arvatud gaasivaludega, mis on alati pärast kuuest sööki eriti hullud.

Samamoodi pole meil kindlat ööunne mineku aega, kuigi tavaliselt on see pärast kella üheksast sööki. Kümnest magama (enda voodisse), öösel kolmest sööb ja siis tudub (enda voodis) veel kuueni ja kaisus poole kaheksani, kuni Meelis ärkab, et tööle minna.

Ja uus tegelustekk meeldib talle ka hirmsatmoodi, ma panin sinna rippuma kõik mänguasjad ja kõrinad, mis ma majapidamisest leidsin ja mida sinna üldse riputada annab. Ta peksab neid asju täiega, ise veel ei hooma biiti ilmselt. Kilkab ja särab nagu saaks kommi :)

Meie tegelustekk pärineb NaguUuest – samasugust seal hetkel vist rohkem pole, aga igasuguseid teistsuguseid on :)

No ja titeteema lõpetuseks sobib hästi küsimus – kas saada teine laps nüüd kohe otsa või paari aasta pärast?

Olen kuulnud erinevaid lugusid, et parem kui on väike vahe ja kasvavad koos, samas jälle parem kui suurem vahe, saab ühega pikemalt individuaalselt tegeleda. Teistpidi ei suuda ma ikka veel otsustada, kas ma üldse teist last tahan. Ma olen alati mõelnud, et üks laps ja kõik. Punkt. Meelis tahaks teist ka. No võib ju ka. Aga millal? Millal teie teise lapse saite või kuidas mõtlete, millal oleks parem saada teine laps, kas kohe või hiljem?