Categories: #elulineblogi

Staarblogijad värisege, Alari Kivisaar astub kandadele… NOOOOT!

Mina isiklikult raadiot ei kuula, või noh, ma kuulan, kui ma kuskile autoga sõidan, aga kuna ma ise ei sõida, siis… Ilmselgelt väga ei kuula. Mulle üldse meeldib pigem vaikus ja telekas/raadio mängivad äärmisel vajadusel. Aga Meelis kuulab ja rääkis mulle juba ammu, et kuule, Kivisaar hakkas ka blogima. Ma olin mingi, wau, lahe! Millest? Piltidest?

Aga selgus, et ei, ta hakkab kohe kirjutama ja päris blogi pidama, et see olla tema uusaastalubadus, teha midagi uut. Kogu aeg hoidis ta eetris pinget üleval ja Meelis hoidis mind kursis – lubas, et tuleb midagi ägedat; ta veel timmib asja… Ma olin täiega ootusärevuses, et noh, mis sealt siis tuleb… Kujutan ette, kuidas firmad juba ta ukse taga kraapisid ja raadiosse igast nodi testimiseks saatsid jne…

ekraanitõmmis

Täna tegi ta selle imetabase blogi avalikuks ja mis vastu vaatas – nagu mingi 13aastase plika eluesimene postitus. No päriselt, Alari, selleks sa oledki võimeline?

Tüüpiline, tere, mina olen Alari, hakkasin ka blogima. Hea, et ta ise aru sai, et sissejuhatusest jääks väheks.

Et esimene postitus ei jääks pelgalt blogi sissejuhatuseks, panen mõned asjad kohe kirja.
​Järgnev on väga pinnapealne nimekiri 10 asjast, mis möödunud aastast meenusid. Kõik  sai alguse Hommikuprogrammist, kui kolleegid sundisid mind aasta viimasel päeval oma asjade nimekirjaga lagedale tulema.

No ja siis ta toob seal välja kümme toodet, mis talle meeldivad, suurem osa on mingid tehikavidinad, fotoga seotud… Ja ma eeldan, et ta promob seal ka oma autot ja telefoni. Aga mulle meeldib eriti soovitus: “Kapten Grant Tuunikala tükid õlis TŠILLIGA”.

Peab ka siis proovima. Tšilli mulle ju meeldib. Ma kujutan ette, kuidas Selver täna sellest tuunikalast tühjaks ostetakse ja Kapten Grant saadab Kivikale koju seda terve kasti. Või noh, välismaal töötaks see nii. Eesti turundaja ilmselt ei hooma nii kiirelt biiti…

Sellessuhtes oli see blogi natuke nagu pettumus, ma arvasin, et ta on aasta algusest saadik bloginud, et ta ei avalda ühepostitusega blogi, vaid, et ma lähen sinna ja ahmin seda nagu raamatut endasse, et on erinevad postitused, erinevad teemad… Aga tutkit! Üks näkane reklaampostitus. Praegu vaatasin, et see postitus on tehtud 11.01 – pea kaks nädalat timmis seda ühte posti? No loodetavasti see ei jää ikkagi viimaseks! Kuigi tsiteerides tema Facebooki: “Ma ei plaani hakata hulluks täiskohaga plogijaks, rohkem ikka oma lõbuks.”

Libedat sulge ja teravat keelt! :)

Alari blogi leiab siit!

 

marimell

Recent Posts

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

2 nädalat ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

2 nädalat ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

3 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

1 kuu ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago

Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida – saabki!

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…

1 kuu ago