Loe eelmist osa siit! Kui sa võtad šampanjapudeli ja keerad seda aastaid, ilma et sa kunagi korgi lahti laseks, siis mullid kogunevad. Surve kasvab. Pudeli sees käib lakkamatu torm, aga väljast paistab kõik rahulik, kontrolli all, justkui midagi ei toimuks.

Ma ei oska täna, peaaegu selle teekonna lõpus enam öelda, kas see algas kõik kaheaastasest voodis lebavast hirmul olevast Leenust või eelmise aasta augustis kui ma totaalselt Barcelonas kokku kukkusin. See hetk kui ma ütlesin Meelisele, et mul on tunne, et me oleme koos, aga nagu ei ole ka. Kui ma keset õhtusööki, kus ma...LOE EDASI