Meelis räägib mulle juba kuu algusest saadik, et “september on vii mees välja kuu”. Ma ei hoomanud üldse asja. Kuni ma siis täna ütlesin, pärast seda kui olin ta välja viinud, et kuule, kust sa lugesid seda ja ta saatis mulle selle:

Hahaha, päriselt? Ma võiks iga päev selliseid pilte treida “22 september is a bring flowers day” või “september is a drink every day a class of wine month” vms

Aga kuna ma olen juba mõnda aega nillinud uut Tai restorani (link!) Keskturu vastas ja täna kohe mõtlesin, et viin oma poisid deidile ja seda ma juba ei kahetse. See koht on parim!

Näeb välja nagu Tai restoran – kuninga pilt seinas ja puha. Lauad-toolid olid liiga ilusad, juba istudes ütlesin Meelisele, et tegelikult võiksid siin plastmasstoolid-lauad olla, karbike WC paberiga, neli kastmekest laual jne… Aga inimene, kes pole Tais käinud, ei hoomaks seda biiti ja vaataks ilmselt imestunult, et mis, peldikupaber laual, iuuu! Tais on see üks parimaid märke heast söögikohast ja tegelikult on see nii pea igas söögikohas…

KLASSIKA: plastmasstopsist turritav peldikupaber, tšillid, sojad, kalakastmed, laimimahlad… Mul lihtsalt ila tilgub selle pildi peale :) Aru saavad vaid tõelist Tai toitu söönud inimesed ilmselt.

Menüü (link!) on üsna lai, arvestades kui kallis on siin võrreldes Taiga tooraine ja kui raske on paljusid asju saada, et teha imemaitsev roog – seepärast ma piirdungi kodus Tom Yumi, Tom Kha ja Pad Thaiga.

Igaljuhul, meie esimeseks roaks oli Larp Moo ehk vürtsikas seahakkliha sibula ja mündiga.

Saate aru, seda tunnet ei saa kirjeldada. See esimene amps, kui ma oleksin silmad kinni pannud, oleks mul päriselt tunne nagu ma istuksin Patongis kuskil kaheplastmasslauaga eterniitidest kokku löödud lobudikus ja sööksin. See esimene amps oli lihtsalt TAI! Sellel oli Tai maitse, see oli nii ehe ja nii päris.

Mulle meeldis kui meie lauast möödus omanik ja ütles: wau, ma pole ammu näinud, et keegi õigesti sööks… Ehk siis serveeritakse toit kahvli ja lusikaga, aga Tais süüakse lusikaga, kahvel on nagu nuga – abimees, et toit lusikale lükata. Taikas ei pane ise kunagi kahvlit suhu. Nii nagu meie ei laku nuga üldjuhul.

Järgmisena toodi lauda Yum Woon Sen ehk klaasnuudlisalat sealiha, krevettide, sibula, porgandi ja tomatiga, vürtsikas laimikastmes.

Ausalt, ma oleksin tahtnud surra, või ajas rännata ja Tais olla. See oli nii faking imeline, et mul pole sõnu. Jah, megavürtsikas, aga niiiii hea, et ma siiamaani limpsan keelt. Võtsin koju kaasa, ja praegugi suu jookseb vett seda kirjutades, tahaks veel ühe ampsu võtta.

Sellele järgnes Tom Yum krevettidega. PS! Ma pole nii suurte krevettidega suppi isegi Tais saanud!

Kas teadsid, et Tom Yum suppi võib teha seitset erinevat moodi. Iga supp on erinev vastavalt piirkonnale ja traditsioonidele. Nende Tom Yum on pärit kirde Tai piirkonnast. Mulle see ei meeldinud. Liiga kalane mu jaoks. See polnud halb. Aga harjumatu. Mulle meeldib siis järelikult Phuketi piirkonna Tom Yum. Samamoodi ei meeldinud mulle Krabil söödud Tom Yum, nüüd siis tean miks – üks versioon seitsmest.

Aga kui te küsite kas minna? Jaa, jaa, jaaa! Ma ütlesin Meelisele suppi lürpides, et siin pean ma oma sünnipäeva. Nii et, olge valmis, kes te kutsutud saate olema. Aega on rohkem kui rubla eest, aga soovitan soojalt minna proovima ja oma lemmik söök välja valida. Ma lähen raudpolt tagasi ja tahan kindlalt proovida Tom Khad ja Pad Thaid. Need maitsed on lihtsalt niiii ehtsad ja head. Aga mis seal imestada, köögis toimetavad Tai kokad isiklikult!

Kas olete juba New Thai restorani jõudnud? Kas meeldis? Kui pole käinud, kes minuga tulla tahab, ma räägin Tai kogemustest ja söön koos teiega! Ise maksan no worries! Ma võiks iga õhtu seal käia vist :)