Eee, kuhu erakonda see Mallu läks?

„Normaalne mutt see Mallukas. Ütleb, et kandideerib Reformierakonnas aga ise kuulub samal ajal Rohelistesse. Kahju, et sa sellise valeliku inimesega sõbranna oled.”

Ma tahaks vastu küsida „Eee, kas ma tundun sulle Mallu isiklik sekretär? Ei, ta pole veel Riigikogus, oma kabineti ja assistendiga, et minule neid küsimusi või muresid edastada! Võta ta blogi lahti ja loe kuhu ta läks.“

Vastasin siis viisakalt, et lugesin jah, et Reformierakonna nimekirjas kandideerib. Selle peale laksati mulle kohe screenshot „Aga ta on ju rohelistes!!!“

Esiteks – mul on reaalselt savi, kus nimekirjas Mallu kandideerib, sest ma ei ole Nõmme elanik, et talle hääl anda. Okei, võimalik, et see lugeja on juba praegu dilemma ees, kas lapsed või kanep. Ei saa tõesti und, sest ta juba vaatab nimekirju ja mõtleb, kellele see oma hääl anda. Kas sõbramehe poolest Mallukale, sest tunneb ju teda (ikkagi blogija ja avalik) või hoopis kellelegi, keda ta ei tea, aga kes seisab ka tema vaadete eest.

Teiseks – ma ei ole Rohelistes ega Reformierakonnas, et hoolida, kus nimekirjas ta üldse on ja kas on. See võiks olla ikka erakonna asi, teha kindlaks, kas ta juba on kuskil nimekirjas või ei. Kas ta saab end üldse neile kirja panna või ei. Ja ma ei tea, ehk kustub ta eelmisest nimekirjast automaatselt kui uude liigub, sest nagu google näitab, oli Mallukas Reformi nimekirjas juba 2010 ja sattus 2015 rohelistesse ja nüüd tagasi Reformi. Jumala eest, kas mul saaks tegelt millestki veel vähem savi olla, kes kus erakonnas on. Ma olen alati valinud inimest.

Kolmandaks – tõestab see edukalt, kui pädevad inimesed meil poliitkas on, taustakontroll on null. Noh, nagu ikka. Võtame ühe sõbra siia pukki, teise liigutame sinna, kolmadale anname jalaga perse, peaasi, et oma persealune soe on. No nii need asjad lihtsalt käivad. Igal pool. Igaüks seisab enda eest. Ega see muudmoodi olla ei saakski.

Neljandaks, mul on kahju a) Mallukast, kes ei kujuta ettegi, mis teda ees ootab, kui ta kuskile valituks saab (olles kõrvalt näinud, mis linnasüsteemis toimub) ja b) neist inimestest, kellel pole muud teha kui ööd läbi vanu asju guugeldada – kes, kus, kellega… Oma elu peab ikka täitsa olematu olema.