Uskumatu lugu, aga ka meie reisikonsultant Liis, kes on super pakett-reiside ekspert, reisib mõnikord nö omal käel. Kuna olime samal ajal, meie Phuketil ja tema Filipiinidel, saime jälgijatelt küsimusi, kuidas neid võrdleme, kus on soodsam jne. Palusin Liisilt külalispostitust.

Reisis siis kokku kolm täiskasvanut (Liisi 12aastane tütar on juba nö täiskasvanu) ja kokku kulus reisile umbes 7000€. Lisaks lendudele ja hotellidele kohapeal umbes 2000€, sh toidule 1350€, ülejäänud transfeeridele, ekskursioonidele, massaažile jne.

Lennupiletid 3211€

Reisis kolm täiskasvanut (12aastane on juba täiskasvanu!). 2700€ Turkish Airlines. Tavaklass, saime upgrade äriklassi. Turkish Airlines oli hea diil, ÜLIMUGAVAD lennud (pardal väga hea filmivalik, söök-jook hinnad, wifi pardal ja mugavad istmed.) Lisaks siselennud 511€.

Hotellid 1580€

Soovisin, et oleks bassein, esimene liin ehk otse mere ääres, hommikusöögiga, tuba rõduga ning võimalikult suur kolme inimese jaoks ja merevaatega. Nagu ikka on kingsepp ilma kingadeta… piletid olid meil septembrist, kuid majutust hakkasin vaatama alles jaanuaris. Ja oh, ehmatust – enamus olid välja müüdud. Jäänud olid vaid kas hütid linnades või üüber kallid hotellid. Umbes kuu aega alustasin hommikuid ja lõpetasin õhtuid nii. Avatud sai nii Booking kui ka meie enda Go Traveli partnerite kolm rahvusvahelist hotellisüsteemi, lükatud sisse sobivad kuupäevad ning lootes ehk on täna tekkinud.

Boholile lõpuks nii ma leidsingi, et ühel pühapäeval, pärast kolme nädalat otsinguid oli tekkinud sobiv majutus (basseini ei olnud aga kõik muu kriteerium sobis) ning bookisin kohe ära ja samal ajal kirjutasin ka hotelli, kas mu bronn ikka tuli läbi – jep läks!

Hotell: Villa Umi Panglao Resort | Bookingu link

Boracay majutusega ei tulnud ega tulnud midagi, kuni hakkasin lihtsalt hotelle läbi kirjutama. Ühel hetkel vastas mulle meie hotelli sotsiaalmeedia manager, et meil tekkis tuba – koheselt broneerisin ka selle. Majutustega olime ülirahul! Väga personaalne lähenemine.

Hotell: Boracay Ocean Club Beach Resort | Bookingu link

Kui lähed Filipiinidele pead võtma merevaatega toa – päriselt, sest sellest vaatest ei väsi – valge liiv, helesinine meri ja palmid.

Mis raha kaasa vahetada, kust osta netikaart jne?

Mina ostsin Airalo (e-sim), 32 eurot ja toimis igal pool ja lõpuni (rullin ja postitan palju). Betu ja Jarmo ostsid kahepeale kohaliku kaardi, jagasid internetti ja said ka lõpuni hakkama. Maksis vaid 22 eurot (72 kb oli vist) , et mõistlikum-soodsam on osta kohalik kaart.

(Airalo link – kui liitute või e-simi tellite ja kasutate koodi MARI1562, saate 3$ krediiti). Kehtib põhimõtteliselt üle maailma, mis iganes riiki minemas olete.)

Vahetasime kaasa 1500 dollarit. Kohapeal võtsime välja veel ca 500 eurot. Tegelikult ei ole vahet. Võid võtta kohe eurot ja vahetad need kohapeal peesodeks. Aga KÕIK käib sularahas, ilma selleta ei tee seal midagi! Isegi ekskursioonid jms maksad sulas. Jootraha nad ei oota muide üldse, olid väga üllatunud kui seda jätsime. Boracayl ehk mitte nii palju aga Boholil küll.

Esimeses hotellis oli transfeer sadamas hotelli hinnas (ca 30 minti sõitu), tagasi teel maksime selle eest 300 peesot (ca 5 eurot) inimese kohta. Boracay puhul oli asi kallim ja selle leidsin Boracay FB grupist – 1350 peesot/inimene (ca 23 eurot) aga kõik paberimajandus, lennuki pealt maha tulles, vahepealne praami sõit ja sadamast uuesti hotelli, olid selles hinnad. Väga mugav ja soovitan ette tellida, ise tehes on jebimist ja alguses keeruline aru saada kuidas asi käib ja heal juhul võidad vaid 2-3 eurot vaid. Boholol rentisime TUK TUKI (Tricycle) , maksis 1000 peesot (ca 16 eur). Boracay on autovaba saar, seal ei saanud ise TUK TUK-e rentida, aga said kasutada neid nö taksona, oli väiksemaid ja suuremaid masinaid. Hinnad 150-600 peesot (2,5-10 eurot).

Lisaks olid meil siis ka Cebult laevareis Boholile ja tagasi Cebule, minnes olime äriklassis ja see maksis 1200 peesot/inimene (20 eurot), sinna lisandus sadamas veel mingi fee ja pagasi tasu ca 2 eurot. Tagasi saime kohad tavaklassis 800 peesot (ca 13 eurot) , plus pagasi ja veel mingi lisatasu ca 3 eurot.

Kui jõudsime Boholilt tagasi Cebule, läksime siselennuga edasi Boracayle, piletid maksid edas-tagasi (pagas 20kg hinnas) ca 120 eurot inimese kohta. Piletid olid muudetavad ja lükkasime tagasi tulles oma hommikuse lennu õhtusse ning maksime muutmise tasu ca 140 eurot juurde. Kuid oleksime pidanud passime 12h Cebult, arvasime, et oli mõistlik see raha siiski Boracayl viibimiseks kulutada ja saime lisa puhkusepäeva päikest võttes. Miks kohe nii ei teinud, ei tea – algselt plaani pidades tundus kõik nii kauge ja keeruline!

Kuid siiski, soovitan piletid ette osta – nii laevasõidud, siselennu puhul kui ka transfeerid ette tellida, kui ei viitsi kohapeal sellega tegeleda. Hinna võitu ilmselt ei tule kui ootad ja loodad kohapeal soodsamalt saada. Saime aru sellest siis, kui meil olid kaasas eestlased, kes tegid kõike jooksvalt. Kokkuvõttes maksid nad samad hinnad. Mulle meeldib ka oma plaane ette teada ja perega reisides on südamerahu nii suurem.

Boholil – Chocolate Hills, Tarserid, Loboc River (jõe sõit koos lõunaga) ja Man Made Forest. Võtsime päevaks juhi koos autoga, mis maksis 2500 peesot (ca 42 eurot). Ja sisenemised eelpool mainitud kohtades maksid kokku ca 1100-1200 peesot (ca 19 eurot).

Boracayl tegime helikopteri sõidu 7250 peesot oli saare tuur (ca 120 eurot) ning Crystal Kayaking. Pigem oli viimane nali, sest poiss vaid pildistas, kuid vähemalt sai 300 peeso (ca 5 eurot) eest ilusaid pilte aga Kayaki sõitu ehk minuti :D

Üks äge ehe elamus oli küll Boracayl, kuskil slummis – tädil oli oma “toidupood” (kujuta ette kuuri, millel on ees trellid ja kuskil seal auk, kust kaudu ta oma kaupa müüb), tal olid müügis munad, mida ta pakkus. Viskasime nalja, et mis me teeme nendega kui need toored on, tädi oli lahkelt valmis meile sellest rooga valmistama. Tegigi sibula seguga omaleti oma kodu köögis (poe taga nad ka ise elavad) ja tõi meile õue, kattis laua, ostsime talt veel joogid, siis tuli kuskilt kohalik mees kitarriga, et veetsime reede õhtul seal “slummis” peol mitu tundi. Väga äge ja eriline elamus!

Veel käisime külas eestlaste villas “Johnny’s Villas”, mis asub kõrgel mäe jalamil Boracayl, 200 trepiastet, aga wow, milline vaade ja ägedad kaasaegsed villad.

Mina tänaval ei söö!

Mida ma megalt soovitan on massaaž. Käisime kokku 12 korda perega ja kulutasime selle peale ca 150€. Ja no nii rahul! Tund massaaži umbes 11-12 eurot.

Söömas käisime 90% ajast restoranides. Lapsega minnes ei olnud valmis tänavatoiduks (Cebul jooksid reaalselt rotid meie jalge vahelt läbi kui olime ühe toidupoe ees). Kuid kohalike putka poode – kus päeval juua-näksi ostsime, kasutasime palju. Seal käisid ka kohalikud.

Selline keskmine resto arve kolmele jäi 30 eurot kanti (söögid-joogid, ka alkohol). Riisiroa koos mõne lihaga sai kätte ca 5-6 euro eest. Nuudlid lihaga umbes sama hind. Aperol maksis nats alla 6 euro. Õlu maksis restoranis ca 2 eurot. Tequila pits 3,5 eurot. Mango šheik ca 3 eurot.

Ilmselt ei ole koht sobilik beebidega-väikelastega peredele. Liikumist on palju. Käruga ma seal elu ette ei kujutaks ja ei näinud ka kusjuures. Saarte vaheline reisimine on ajakulukas ja väsitav, rahvast on palju ja palav on. Kuid selline perereis alates 6aastasega on juba soovitatav. Kindlasti noored ja paarid või tüdrukute reis, väga soovitatav! Surfaritele on Boracay väga sobiv sihtkoht.

Tähelepanekuid

• Ülisiirad ja sõbralikud ning naeratavad inimesed.
• Filipiinod on nii pisikesed. Nad olid Jarmo pikkusest (2m) täiesti vaimustuses, käisid katsusid ja pildistasid.
• Ei saanud erilist toidu elamust, neil ei ole oma toidukultuuri. Pigem ei oska nad maitseid ja soola kasutad.
• Vaene, aga õnnelik rahvas.
• Ülihead massaažid, korralikus salongi maksis tund ca 700-800 peesot (11-12 eurot).
• Maailma parimad mangod!
• Nii palju koeri ja kõik sõbralikud.
• Elu tundus turvaline. Boracayl oli eriti suur politseivalve.
• Väga palju hiinlasi-jaapanlasi. Peaaegu üldse ei kuule vene keelt.
• Meile ei üritatud kuskil tünga teha, kõik oli aus ja kokkulepped pidasid paika.
• Väga hea kliima, ei olnud niiske ega liiga kuiv.
• Ehmatas kui palju noori kohalikku tüdrukuid on vanemate meeste kaaslasteks. Aga pidi olema okei teema, sest vaesust on palju ja vanemad pidid toetama ja uhked olema kui saavad oma lapse sokutada rikkale kaaslaseks, hoolimata vanusest. Kurb, aga selline see elu seal oli.

Rohkem pilte, videoid, reelse ja highlightside alt parimaid palu leiab Instagramist @liishein