Hedon kaks – kaks kasti mahla, 10 pitsat, tort ja 48 kingitust!

Kuigi mul veel eilseid Hedoni sünnipäeva pilte pole ja on suvalised telefoniklõpsud ja ma ei malda oodata, et teiega juba pidu ja kingitusi jagada, siis teen eraldi pildipostituse hiljem.

Eile hommikul sai meie väike präänik kaks. Algne plaan oli see, et kui ta teisipäeval magama läheb, siis toome õhtul keldris peidus oleva köögi tuppa, paneme kokku, lina peale ja hommikul voilaa…

Kui ma uurisin Meeliselt, et kas laulame ta üles, vaatas ta mind nagu napakat. Okei, vist liiga vara. Köögi sain poole üheks öösel kokku, läksime magama ja ma olin ikkagi plaaniga, ta üles laulda. Õhtul magama minnes rääkisin talle, et kui ta hommikul ärkab, on tal külas käinud sünnipäeva päkapikud. Loomulikult ärkas ta meist varem ja ei mingit laulmist. Kui küsisin, kas tead, mis päev täna on, hüüdis ta “pikaaa” (ehk päkapikk) ja jooksis “enda tuppa”, tõmbasime siis köögilt lina maha ja oh, seda rõõmu, ta jooksis kohe pottide pannidega möllama.

Sellel köögil (pärit siit!), on keeratavad nupud, mis teevad häält, ja kui pott “tulele” panna, hakkab keemishääl. Nõudepesumasina peale hakkas laps naerma. Nii palju nodi kapis :) Ja muidugi hämmastas teda, miks kraanist vett ei tule, keeras pea tagurpidi, et sinna sisse vaadata, mis värk on. Naljakas. Ja nunnu. Üldsegi, tal oli terve päev selle köögiga mässamist ja isegi enne peole minekut oli vaja seal ees veel kokata. Põhimõtteliselt tõstsin ta sealt ära, et paneme nüüd riidesse ja lähme peole :)

See autoriiul, mille ma spetsiomm mõõtude järgi lastepesad.ee‘st tellisin, ei kottinud teda pooltki nii palju kui köök :)

Pidu hakkas alles õhtul kell kuus ja selle jaoks olid ettevalmistused juba tehtud. Seega saime mõnusa päeva kolmekesti veeta.

Koht: Emily mängutuba (link!)

Ma ei teagi, miks me lõpuks selle kasuks otsustasime, kuidagi tekkis see klikk suheldes. Ja paremat kohta ma poleks ausaltöeldes osanud tahtagi. Kuna meid ülearu palju polnud, mahtusime sinna kenasti ära ja lapsed olid suht kogu aeg silma all. Kõik mis vaja oli olemas – liumägi ja pallimeri, muu vist neid ei huvitanud ka. Köögis möllati ka omajagu, aga muu jättis lapsed küll ükskõikseks. Ja minu jaoks oli just oluline, et see oleks HEDONile eakohane :) Mida ta ka oli.

Vahemärkusena olgu öeldud, et nii kui Hedon garderoobi nägi, pistis ta hüsteeriliselt nutma – tal ikka totaalne lasteaiatrauma. Niiet, ei lähe ma nii pea vist tööle. Noh, oma asja saan ajada, aga päeva- ja palgatööle mul veel asja ei ole.

Söögid: lastele tellisin söögid Beebigurmee Cateringist (link!), mille ma Facebookist leidsin ja menüü tundus nii isuäratav, et oleks hea meelega ka täiskasvanutele tellinud, aga samas tundus, et sobib lastele paremini.

Kahjuks ma pettusin. Või no, ma ehk olen liiga karm, aga need söögid olid täiesti maitsetud. Ma saan aru, et kogu menüü oli soola- ja suhkruvaba ja sobib seega hästi lastele, aga… Nagu maitseid saab ju ka muudmoodi anda – dattel, banaan, teevad näiteks magusaks. Aga noh, mis seal enam. Meie seltskonnast keegi sealt midagi head ei leidnud, lapsed vingutasid ka nägu ja gurmaan Hedon maitses asju ainult keelega. Lihapallid läksid kaubaks, aga muu mitte.

Ma vähemalt ei hakanud neid asju ära viskama ja saatsin viisakalt cateringiga tagasi, ehk nad ise maiustavad sellist kraami, ei tea.

Täiskasvanute kõhu eest hoolitses MyChef, kelle kaudu ma tellisin 10 pitsat Pitsaprost (link!). Vahemärkusena kiidan kullerit, kes sellise pakasega suutis kohale toimetada TULIKUUMAD pitsad, sest mul oli neid isegi valus sellest kulleri kotist välja tõsta, need olid tõesti tulised.

Kokku oli meil viite erinevat pitsat. Ja nagu ikka, maitsed on erinevad, kellele meeldis mereannipitsa, kellele liha oma. Minu lemmik oli kana oma, mille peale naabripoiss ütles, et see oli ju täitsa maitsetu. No ei tea mina, mul oli küll mõnus mahlane kana ja ananass hamba all. Aga maitsed ongi erinevad. Kokkuvõttes olen mina täna ainult pitsat söönud, sest seda jäi kaks karpi alles (erinevaid tükke). Niiet, head isu, varsti endal pitsa nägu ees.

Joogiks oli meil ainult Loodusväe kõrremahlad (link!), mis ma detsembris poest avastasin ja mida päkapikk ka usinalt sussi sisse tõi.

Tõesti väga head ja naturaalse maitsega, suhkru- ja säilitusainevabad ja meeldivad nii suurtele kui väikestele. Ehe täismahl, kus 60% vitamiinidest jõuab sinna pisikesse pakki ja sealt otse lapse makku. Näiteks mina meie präänikule vitamiine sisse ei sööda – saabki mahla, puuvilju-juurvilju… Pole ise kunagi vitamiine söönud ja ei leia, et peaks neid lapsele ka sisse söötma. Samas naljakas, et need suhkruvabad tooted olid MAITSEGA, kuid need cateringi snäkid mitte. Ometi näiteks olid (ma eeldan) õunamuffinid tehtud ikka õuntest.

Tort – Londiste koogid (link!) – olen sealt mitu korda tellinud. Esimest korda ma ei mäletagi, mis puhuks ma tellisin. Teist korda tellisin siis kui nad olid juba Telliskivi Loomelinnakusse kolinud ja oma väikese armsa pagarikoja töösse lükanud. Mallu babyshowerile viisin roosasid tassikooke, mis olid imemaitsvad. Porgandi-mascarpone omad on eriti head. Tegelikult ma ei suudagi otsustada, kas need või vaarika-toorjuustu. Mõlemad on suussulavad. Siis teadsin, et tordi tellin ma sealt.

Ma ei tea, ma korraks mõtlesin mingil ajal, et teeks must-valge peo ja et Hedonile meeldib klaverit mängida ja… Kohe kui mõte tuli, tellisin ära, mitu kuud tagasi juba. Tänaseks muidugi must-valge peoteema jäi tahaplaanile, aga tort sai ikkagi äge.

Kokkuvõtteks: ei mingit ise jebimist, tegemist ja jauramist. Seda enam, et ma ei tea kunagi, mis tuju präänikul on ja kas tal on tuju kokata või ei. Kui ei ole, tähendab see seda, et ta sikutab mind käest – lähme! Kui ma kutsuksin lapsehoidja ja talle maksaksin päeva eest, pluss tooraine ja kokkamisele kuluv aeg, poleks saanud soodsamalt. Ei oleks.

Kingihunnik – soovisime kamapalle, Veri Beri komme, sukkpükse, raamatuid või raha suleteki jaoks. Saime kõike ja paljugi veel. Kokku 48 kingitust, üks ägedam kui teine.

Näiteks tõi üks sõber suure koti kodus kuivatatud õunu. PS! Ta vanaema teeb ka imehead pasteeti. Väärt vanaema, ma ütlen.

Teiseks meeldis mulle täiega Liisi kink. Taaskasutus on moes ja ta tõi lisaks “päris kingile” ka mõned enda lastele väikseks jäänud asjad… Need nuppudega “pusled” või ma ei teagi, kuidas neid nimetatakse. Ma usun, et meie omal rõõmu kui palju :)

Lisaks hunniku raamatuid, puslesid, sukkpüksid, jäätisevormid (banaanijäätist hakkab tulema nii mis mühiseb).

Ja loomulikult kommmmiiii… ja kamapalle ja igast head paremat nosimist. Aastavarud, reaalselt! 19 pakki VeriBerit!

Raha saime ka ja… kinopiletid emmele-issile.

Mida vaatama soovitate minna?