#HedonPhotography

Sügisel tuli meil Leenuga tuhin peale, et koristaks pisut kappe ja viskaks vana kola minema. Selle koristuse käigus aga leidsime üles ühe vana fotoaparaadi. Ja vana all mõtlen ma ikkagi nagu vana fotokat. Küll digitaalne ja mälukaardiga, aga vanust on sellel ikka kenasti mingi kaheksa aastat umbes. Ja digitehnika osas on see ikka väga pikk aeg. Päris ära nagu ka ei tahtnud visata ja nii mõtlesimegi, et anname Hedonile. Las klõpsib ja mängib.

Nagu mänguasjadega ikka, siis kadus mõneks ajaks huvi, kuid siis jällegi tuli tagasi. Sedasi ta siis vahelduva eduga ongi siin pilte klõpsinud. Nüüd aasta alguses mõtlesin, et huvi pärast vaatan siis, mida härra jäädvustanud on.

Kokku oli kaardi peal natukene üle 100 pildi. Nendest 40 olid julgelt tema enda selfied. Siis päris palju meid, eriti piinlikes poosides ja eriti jubedate nägudega. Ainukene miinus on see, et kuna ta on nii kärsitu ja kaamera ikkagi vana, siis ei suuda see fokuseerida piisavalt kiiresti ja enamikud pildid on udused. Mis ei ole muidugi tihti väga halb ja võib isegi mõjuda kunstiliselt.

Siin siis aga valik Hedoni tehtud pilte viimase nelja kuu jooksul:

Endalgi oli hea vaadata ja meenutada, et kus kõik käidud ja mida tehtud ning nähtud.

Aga no ütleme nii, et kuhugi näitusele ma veel ei tõtta tema töid üles panema ja 500 euroga müüma. Kuid siiski mõtlen ma hetkel tõesti sellele, et äkki peaks pisut moodsama kaamera talle nüüd sünnipäevaks kinkima. Ehk siis homseks! Siis ta saaks enda sünna peol ka pilte teha ju. No ühesõnaga ma mängin selle mõttega, et kas neljaaastasele tasuks kiiremini teravustav kaamera kinkida või mitte. Pigem vist mitte.. või siiski…