Aeg lendab ikka vapsee kiirelt. Minu meelest ta alles sündis, juba on ta seitsmekuune. Ja mõtleks, viis kuud veel ja ta on juba aastane… Ja veel pool aastat ja mu emapalk saab läbi.
Ma üldse ei kujuta ette, et ma peaks ta kuskile lastehoidu/aeda viima ja ise tööle kobima. No ei oska kohe mõelda sedasi. Ma olen harjunud temaga päevast päeva olema. Mina ärkan, ja siis ärkab tema ja siis teeme selfie’sid, sest need on ta lemmikud. Nii kui kaamera enda poole pööran, on kutil suu kõrvuni. Ja siis sööme ja tudume ja käime jalutamas ja poes ja oleme niisama nunnud ja mängime ja oleme ja siis tuleb issi töölt ja…
Me oleme siin mõelnud, et võiks reisile minna. Noh, Budapesti me nüüd lähme, tänu Kallose mängu võidule (auhinnad loosin siis, kui sellest lähemalt kirjutan, kui olen auhinnal järel käinud…) ja sinna võtame ilmselt Hedontsiku kaasa. Aga oleme mõelnud ka pikemale soojamaareisile, aga sellega on jälle selline asi, et kui mitte minna Türki või Sharm el Sheikhi ja kauemaks kui nädal, siis ei tahaks teda kaasa vedada. Aastane ei mäleta ju sellest reisist midagi ja ikkagi oleks lapsega keerulisem kui üksinda. Ja siis ma tabangi end mõttelt, et keda ma usaldan nii palju, et jätta talle laps kaheks nädalaks? Paar tundi või pool õhtut on teine asi… Aga kaks nädalat!
Ah, mis ma heietan, eile pidasime pidu. Hommikune mõõtmine teatas, et kutt on 9,5 kg ja 69 cm pikk. Paras pontšik.
Õhtul tulid mõned sõbrad külla. Näiteks Krete-Matu, kellel on 10 päeva vanem plikatirts, kes on vapsee tubli võrreldes meie laiskvorstiga, istub ja roomab… Hambadki juba suus.
Läbi astusid veel mõned inimesed ja kuna ma süüa teha ei viitsinud, siis tellisin sushit ja muffineid.
Avastasin juba üks poolteistaastat tagasi läbi Cherry ühe sushikoha, siis kandis ta nime SushiExpress, nüüd on nad nime all ehosushi ja olen sealt korduvalt tellinud. Hinnad on üllatavalt odavad ja sushi ise hea. Ma olen kuulnud küll, et oi, ma sain vale asja ja mulle ei meeldinud see “odav” sushi, aga minul pole siiani ühtegi probleemi nendega olnud.
Neil on alati erinevad kombod, millest ühe lemmiku ikka leiad ja 40 tüki eest mingi 8-12€ maksta on minu meelest rohkem kui soodne.
Mõtlesin siis, kui tellimust tegin, et kutsusin 10 inimest, on tööpäeva õhtu, kõik kindlasti näljas. Tellisin 12 erinevat ehk siis 120 tükki sushit! Ja saate aru, see sushi kadus silmapilk.
Alustasime kuuekesti, siis lisandus üks sõber, kes sai riismed ja kaheksandana lisandunud sõber, kellel tööasjad venisid pidi ainult magusaga leppima. Hea, et kaks tulemata jättis, mis? Järgmisel korral targem, tellin 200 tükki! Vähemalt!
Ma näiteks ei saanud igat sorti maitstagi, sest ma ei jõua nii kiirelt süüa… Ja siis kui ma oleks juurde võtnud, polnud enam midagi võtta.
Maitsvatel Muffinitel on uued suvemuffinud maasika ja šokolaadiga, mõtlesin neid proovida. Tore, ma ei saanud jälle ühtegi. Meeliselt küsisin just, et kuule, sa muffinit sõid, olid head? “Sitaaaaaks head, jaaaa!” Noh, seega olid head :)
Ja kuna vahetult enne külaliste tulekut arvas Meelis, et äkki magusast tuleb puudus (20 šokolaadimuffinit olevat vähe, noh, oligi), siis palus ta, et ma kiirelt rabarberi kooki teeksin. Mul on väljakujunenud oma kiirvariant.
Üks pakk kodust keeksipulbrit, hunnik rabarberit, eile panin piparmünti ja šokolaadinööpe ka. Segan kõik kokku ja panen vormidesse. 15-20 minti 170 kraadi juures ja voilaa!
Viimased külalised lahkusid südaöö paiku. Tore oli. Aitäh kõigile kes tulid ja olid :) Järgmise korrani!
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…
