Ühetoalise korteri võlud

Ma mäletan kuidas ma alguses põdesin veits, et saame lapse ja elame ühetoalises korteris. Praegu ma paremat varianti ei näekski.

Ma näen oma sõprade pealt, kuidas lapsed võõras kohas magada ei taha, kuidas on see pidev “tasa, laps magab”… Ta magab teises toas, uks on vahelt kinni. Miks su enda elu siis elamata peaks jääma?

Meie beebi on sünnist saadik olnud sotsiaalne. Polnud lihtsalt muud varianti. Ja nüüd ma olen megarahul, et ta on elanud keset melu. See tähendab seda, et ta magab igas poosis ja igal pool kui tal uni on.

Praegu on meil beebinurk nö lahtine. Oma hällist näeb ta meid. Aga peame tegelikult hälli suht varsti välja vahetama, ja siis on plaan tema nurk natukene ringi tõsta, et ta jääks rohkem nurga taha.. Et tal oleks riiul ees ja rohkem privaatsust.

Enam ta ei ärka ka öösiti nii tihti, korra ehk. Aga alguses sõi ta öösel ju mingi 3-4 korda, ma ei kujutaks ette, et ma kuskile teisele poole korterit peaks seepärast jooksma… Okei, tavaliselt on beebid ema-isa magamistoas või kaisus… Meie peres on kaisus magamine luksus. Ja seda just iseseisvumise eesmärgil.

Ta on sünnist saadik eraldi maganud ja ma leian, et see on pluss. Nagunii tuleb väiksel beebil elada üle tissist võõrutamine, siis veel kaisust võõrutamine, oma voodisse kolimine, oma tuppa kolimine jne Milleks teda liigselt traumeerida kui asju saab teha nii, et ta ei mäletagi, et oleks olnud teisiti.

Kaissu saab ta hommikuti, kui ta peaks kell seitse ärkama, aga mina tahaks üheksani põõnata, siis tuleb kaissu ja magab veel minugi üle :)

Ja päevaunede ajal saab ka kaisus magama jääda ja see, et ta öösel vähe lähedust saab ei tähenda, et ma päeval samasugune karm ema olen ja ta üksi peab olema. Päeval kallistame, mängime, kudrutame, nunnutame, oleme koos põrandal kõhuli, selili, külili…

Kui me kuskil ringi oleme trippinud – Rakveres, Lätis, Pärnus jne, siis ta on öösiti ideaalselt maganud. Mitte mingit probleemi pole olnud. Blogiauhindade jagamisel jäi ta ühel hetkel lihtsalt kärus magama, muss mängis, rahvas sumises. Kui me käisime seda Anu Saagimiga suvelavastust vaatamas, siis ta ka vahepeal magas, mis siis, et möll kõrval käis. Kui tudu, siis tudu!

Lätti läksime uue turvatooliga, see käib täislamavasse. Pärnus oli peatus, sõi kõhu täis ja keeras magama. Mõtlesime veel, et tuleb jälle tavaline 40minutiline uni nagu tavaliselt, aga ei. Ärkas 2,5h hiljem juba Riias.

Kodus ka, ega meil siis elu seisma ei jää kui laps kell 21 magama läheb, vaatame ikka telekat edasi või keegi on külas või…

Meie laps magab siis kui tal uni on. Mõnikord päeval ma tõesti nö sunnin teda magama, ehk panen magama, aga tavaliselt jääb ta ise. Kui ta on piisavalt mänginud, söönud, tuleb kohe hea tudu ja ma ei pea teda magama kussutama vms.

Teine asi on see, et ta on kogu aeg silma all. Varsti-varsti roomab ta edasi-tagasi, siis on ju kindel, et väga kuskile silma alt ära ta ei rooma. Mul pole vajadust mingiteks taradeks ja aedadeks vms. Isegi kui ta diivani peale peaks end vinnama, siis ma näen seda kohe.

Ühesõnaga, kui peaks olema keegi, kes muretseb, et appi-appi, kuidas me saame lapse elades ühetoalises korteris, siis… Kui ruumi natuke beebinurga jaoks on, pole probleemi.

Mitmetoalises korteris teie elasite kui laps sündis? Kas tal oli kohe oma tuba? Millal ta seal reaalselt olema hakkas? Kohe sünnist panite enda tuppa enda voodisse magama ja jooksite öö jooksul mööda korterit? Kas teie peres kehtib ka reegel “tasa, laps magab”?