Categories: #beebiblogi

Ja ongi aasta möödas!

Aasta tagasi, eile õhtul kella 19 ajal tegin ma sealihahautist, ja ei teadnud aimatagi, et neli tundi hiljem lahmavad veed ja 24 tundi hiljem olen ma juba ema.

viimane pilt rasedana – 3.01.2015 kell 19:05

Nüüd on aasta möödas ja ausalt, see on läinud linnulennul. Juba peab hakkama mõtlema sellele, et varsti saab emapalk läbi ja tuleb tööle minna… Aga mitte sellest ma ei tahtnud täna kirjutada. Meil oli hoopis esimene sünnipäevapidu ja seda tahan ma teiega jagada :)

Olin hästi ebatraditsiooniline ja soovisin kingituseks raha – esiteks ei saa Hedon nagunii praegu aru, et ta sai mingeid kingitusi, teiseks olid just jõulud ja ta sai niigi hunnikus asju, teiseks – tean ma ise, mida tal kõige rohkem vaja on. Nii välistasin ma ka olukorra, et meil on neli samasugust Lego või kolm rääkivat koera vms. Kui ma oleksin mingi kingilisti teinud, oleks ilmselt asjad liiga kallid olnud – nüüd saame osta, mis vaja.

Sõbranna Liis, kes igasugu käsitööga tegeleb (saad tema tegemisi jälgida näiteks Facebookis), tegi laeka, mis hiljem saab mälestustekarbiks jääda ja mina hakkasin samas stiilis “kaant” tegema. Nikerdasin hea mitu päeva sellega.

Lõpptulemus, mis valmis osaliselt Tallinnas ja osaliselt Kadrina metsade vahel:

Seest nägi ka nii meielik välja :)

Foto: Liis

Üsna suur osa sellest rahast, mis kogunes, läheb aga hoopis fotosessioonile – nimelt on meil plaanis minna uuesti Teesi juurde ja proovida teha samasuguseid pilte nagu me üheksapäevasest Hedonist tegime.

Fotod: Teesi Zeemann

Meie isiklik kingitus oligi see rääkiv koer, mis talle väga meeldib. Nii kui lambihetkel ütled, “kus kutsu on”, paneb ta kohast x spurdiga mänguasjanurka koera otsima. Naljakas on see, et see koer maksab mänguasjapoodides kerge 50-60euri, kui Primas on täpselt sama koer 39euri. Sääst see kümpski.

Lisaks saime suure kotitäie beebisalfakaid, puidust raudtee koos rongiga, paki rukkikrõbuskeid ja mingid ülituusad õpisaapakesed, kus peal on ala lukud ja paelad ja krõpsud jne, et laps saaks õppida…

Pidu pidasime me jälle fotostuudios, kus oli piisavalt ruumi, sai pilti teha, juttu ajada, mängida ja head-paremat nosida.

Suur draama magusa üle lahenes kiirelt, sest sain kõik mis tahtsin Koogikontorist – hinnad olid samad mis mujal, aga ma ei pidanud kümnest eri kohast asju tellima. Kokku 105€. Maitsed olid kõik hästi puhtad ja head, tort mahlane. Pulgakoogid eriti mõnusa konsistentsiga seest ja muffinit mina ei söönud, aga kõik teised kiitsid. Kreem oli hea, seda ma limpsisin natuke. Aga ma olengi aru saanud, et Koogikontorist tulevad väga naturaalsed maitsed välja ja sellised puhtad noodid. Andsin täiesti vabad käed, mu soov oli ainult Miki teema ja sinine-kollane. Tulemus oli ideaalne :)

Söögid (salatid, kringlid ja wrapid) tellisin ma e-cateringist, mille ma suvaliselt guugeldades leidsin ja avastasin, et hinnad on soodsamad kui poes. Kuus kilo salatit ja kaks suurt soolast kringlit ja kana/lõhe wrapid maksid mingi 80€ kokku. Oleks ma ise hakanud salatit tegema, oleks ainuüksi samasugune kogus Caesarit sellise hinna maksnud.

Valio saatis Hedonile sünnipäevaks mõned smuutishotid ja natuke juustu, mida me ka kohapeal maiustasime.

Peotarvikud (sinised-kollased nõud, kõrred, topsid, salfad jne) ostsin Gemossist, kuigi alguses mõtlesin Hiinast tellida, siis tegelikkuses mingid hinnavahet polnudki. Ainuke asi, mille ma tellisin oli sinine üheaastase kroon, mis kohale ei jõudnuki. Olenemata sellest, et see pidi tulema UKst, ei jõudnud see kolme nädalaga kohale, tavaliselt tulevad UK asjad 3-5 päeva.

Nojah, ega Hedon ilmselt seda endal peas poleks hoidnudki, ta ei kannata üldse kui midagi peas või jalas on. Seepärast käibki ta siiani sokkis. Õnneks ta veel ei kõnni, aga ma ei kujuta ette, kuidas ma talle saapad või kingad jalga surun. Seega, kui mõni mu blogilugeja tahab 18/19 suuruses kahte paari saapaid (ühed HMi omad) ja lakk-kingi (Lindexi omad), võib mulle kirjutada. Olen need kokku ostnud, aga ta keeldub kandmast.

Ja tegime ka traditsioonilist koogisöömist Hedoniga. Alguses plaanisin selle tordi talle plätserdada anda, aga hea et me ainult muffinitega seda nalja tegime, sest see tort oli nii hea ja kuna paar muffinit said minu süül ka transpordi käigus kannatada, siis lasime tal nendega hullata.

Kõikide piltide autor (kui ei ole märgitud teisiti), on armas Anete Palmik (link!), kes on meid varem mitmeid kordi pildistamisega abistanud.

No kuna pildid ütlevad nagunii rohkem kui tuhat sõna, siis lisan mõned pildid eilsest peost :) Ehk saate väikse ülevaate.

marimell

Recent Posts

marimell Türgis: mida saab 21 012€ eest?

Veel kaks aastat tagasi lõin ma käsi kokku ja pööritasin silmi kui keegi ütles, et…

6 tundi ago

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

2 nädalat ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

2 nädalat ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

3 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

1 kuu ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago