KOHAL: plaan ja tegelikkus

Mõtlesin alguses, et ma puhkuse ajal ei postita midagi, aga noh, sõltlane nagu ma olen, siis kirjutan kasvõi telefonis, kogu aeg on vaja blogi jaoks midagi üles märkida jne. Algne plaan, et teen ühe suure postituse… Läheks ilmselt kilomeetripikkuseks. Asun siis asja juurde ja teen mitmes osas.

PLAAN: osta lennukipiletid viimase hetke pakkumisega Soomest, väljalennuga 14 ja tagasilennuga 28 veebruar. Otselend Phuketile. Elada ühes hotellis, et see oleks nagu staap, kust vahepeal ära käia. Mõtlesime, et Phi Phil oleme sada korda käinud, läheks sel korral kuskile mujale, kuigi meile Phi Phi väga meeldib.

TEGELIKKUS: piletid väljamüüdud ja ühest hotellist sai kolm

Kõigest siis täpsemalt. No sellist reisi pole meil enne olnud. Kõik läks täpselt nii, nagu me ei planeerinud. As usual! Nagu sünnitusega – mõtled, et läheb nii, nii ja naa, aga lõpptulemusena ei lähe üldse nii nagu sa vaimusilmas ette kujutasid.

Ühesõnaga, Meelis tegi puhkuseavalduse juba jaanuaris 15-28.02, plaan oli 12 õhtul Hedontsik lapsehoidjale viia. 13 Soome sõita ja 14 minema lennata. Kui lennupileteid eelnevalt jälgisin, siis teisipäeviti muutus samanädala pühapäevase lennu hind odavamaks. Neljapäeval veelgi ja mõnikord juhtus, et nädalavahetusel langes see drastiliselt – nägin edasi-tagasi lendu otse Phuketile isegi hinnaga 195€, 245€, 295€, 395€.

Meie reisile eelnenud teisipäeval muutus hind. Kallimaks. Kui see oli terve aja olnud 795€, siis ühtäkki oli see 935€. See ei pidanud kaua vastu. Juba järgmisel päeval nägin, et alles olid vaid paketikad ehk hotell+lend reisid. Lootsin siis, et 2000€+ pakette keegi ei osta ja pühapäeva hommikul paisatakse piletid megasoodsalt müüki.

Reede õhtul tuli lapsehoidja meile, vahepeal olin ma avastanud, et ka kõik paketivariandid olid valikust kadunud, olin kindel, et kõik Soome lehed huiavad mu IP aadressi; ja laupäeva hommikul kui meie sõitsime sadamasse, läksid lapsehoidjad meie põnniga maale ära.

Kui me Soome jõudsime (jumal tänatud, et meil on seal sõpru!), avastasime, et heal juhul saame me 16nda väljumise Krabile, aga otse Phuketile saaks alles nädala pärast. Selgus siis ka “probleem” – soomlastel on üks vaba nädal talvepuhkust. Seepärast siis selline kamm piletitega. Ärge kunagi plaanige viimase hetke reisi veebruari kolmandale nädalale!

Ja lõpuks ei jäänudki muud üle, kui osta piletid Krabile, 495€, aga vähemalt otselend ja plaanisime sel korral nagunii Krabile minna. Justkui kaks kärbest ühe hoobiga.

Transfeer lennujaamast Phuketile oli 1000bahti nägu. Kasutasime minibussi ja haarasime endaga ka kaks rootslast – seltsis segasem ja odavam. Kolm tundi sõitu ja kohal me olimegi!

Kuigi algne plaan oli veeta kaks nädalat ühes ja samas hotellis, valikus olid ikka Patong (peo- ja söögituru pärast) või Kata (rannaläheduse ja hotelli enda pärast). Nimelt nillisin ma Katal seda sama hotelli, kus me varem olnud olime Tha Palmery Resort & Spa. Ma panin siis kahenädala hotelli eelarveks esialgse 350€ asemel 500€!

Booking näitas hinnaks 175€ öö, koduleht 174€ öö. Teadsin, et tahan seda saada ja asusin läbirääkima. Kirjutasin, et oleme varem neil olnud ja tahaks tagasi tulla, aga eelarve on väiksem kui nende pakutud hind. 174€ pealt kukkus hind kohe potsti 75€ peale. Ka see jäi eelarvest välja. Rääkisime, mis me rääkisime, kauplesime, mis me kauplesime. Viimane hind jäi 50€ öö. Mis polnud sellise luksuse eest üldse paha!

Meelis hakkas siis aga arutlema, et kui oleme Katal, on kõik nagunii kallim ja et linna peole minna, läheks tuk-tuki peale 800bahti edasi-tagasi ja toiduturg on kaugel ja.. Äkki oleks nädal ja nädal?!

Bronnisin kohe nädalaks meile Palmery ära. Sellega oli korras. Vaatasime välja lisaks mingid hotellid Patongis, et bronnime siis kui lennipiletid olemas.

Lõpuks jäi sõelale kaks hotelli, mis olid täiega keskuses ja valisime välja The AIM Patongi. Booking pakkus hinda 270€ (54€ öö) ja kodukalt sai bronnida mingi special offeri, et kui oled üle kolme öö, saad järgnevad ööd 500bahti odavamalt ja kuna meil oli vaja olla viis ööd enne Palmeryt, siis saime selle 225€ga (45€ öö).

Kuna me plaanisime nagunii Krabile ka minna, siis viimaseks kolmeks ööks bronnisime hotelli sinna. Kuna me pole kindlad, kas me seal rollerit tahame võtta või ei, vaatasime jälle hästi kesklinna variante. Lõpuks valisime välja White Sand Krabi Resort ja maksime kolme öö eest 112€ (37€ öö).

Kui nüüd rääkida hotellidest, siis taaskord, Tripadvisorit ei saa usaldada. Mismõttes keegi kirjutab, et The AIM’is oli nii lärmakas? See on nii linna keskel kui veel olla saab. See on sama hea, nagu need vanalinna elanikud ohivad, et lärm on, kui ise elavad Shootersi peal. Oo, really?!

Meil lärmiga probleemi pole. Esiteks mulle tundub, et kuigi on kõrghooaeg, on rahvast keskmisest poole vähem kui tavaliselt. Ja mina magan suva kus ja kuidas kui mul uni on. Kui sul und pole, siis sind segavadki sellised asjad nagu boksimatš ja tuututavad rollerid.

Toad on siin väikesed nagu Laulasmaal :D umbes 20ruutu, aga viieks ööks, et igale poole oleks kaks sammu, ajab asja ära. Konkreetselt toiduturule on siit 30 sammu hotelli uksest. Ideaalne!

Ainus asi, mis on veider – terve hotell on suitsuvaba ja seetõttu polnud rõdudel ka näiteks toole, kus niisama istuda ja öist linna vahtida. Aga ma vedasin endale toast tumba rõdule ja mure lahendatud!

Bassein oleks nagu tosin aastat vana, kuigi see hoone on paar aastat vana. Plaadikesed kukuvad juba maha ja kahjuks pole seal õhtupoolikul mitte ainsatki varjulist kohta. Muidu hea, et end jahutamas saab käia.

Oleme nüüd neljandat päeva siin, täna õhtul ootab meid Patongi tuur, hommikul käisin kokakoolis, juba oleme jõudnud paari oma lemmikkohta sööma, aga mõtlesin, et ma söögikohtadest teen eraldi postituse.

Kuna Meelis põles esimesel päeval 50minutiga rannas ja pooletunnise rollerisõiduga nii ära, siis eile oli meil “tubane” päev, käisime shoppamas, sain paar lahedat kingitust ja päikesele end väga ei näidanud.

Olgu ka öeldud, et oleme tuima näoga poole kaheteistkümneni päeval maganud! Ja kuigi see on natuke kurb ja harjumatu, et väike präänik jalgu näkku ei topi, on meil siiski suhteliselt okei enesetunne ja piltide järgi tundub, et temal ka. Saab rahus moosiga plätserdada ja banaani süüa ja keegi ei mölise, et nahhui sa särgi pidid täis ajama…

Aga ma siinkohal lõpetan. Jälgige meid instas @marimell.eu ja @meelistomson.com ja FBs, sest sinna paneme me kõige rohkem ilmselt pilte ja infot. Ahjaa, Meelisel on Snap ka! kasutaja: meelistomson.

On teil mingeid konkreetseid asju, millest te tahaks, et ma/me kirjutaks? Esialgne plaan (kuigi neid pole ju mõtet teha), kirjutan järgmiseks kokakoolist. Või peotuurist. Või noh… Vaatame! :D

Järgneb…