Ma pole praktiliselt midagi veel ostnudki ja kolmsada euri on läinud. Rohkemgi.

Suuremad asjad on ju veel ostmata – vanker ja voodi ja mina ei tea, mida kõike mul veel vaja on. Siia olen ühe nimekirja koostanud, mida ma aeg-ajalt piilun.

Ma olen koostanud ka ühe eraldi lehe „kuhu kulub raha“ – kuhu ma korjan kokku kõik ostetud asjad koos hindadega, et ma ise ka näeks, kui palju raha tegelikult kulub. Sest praegu ka, käin poes ja ostan natuke särke või natuke pükse või natuke bodysid ja kuigi saan soodsalt, siis nagu näha, on kokku üle 300 euro juba läinud.

Tegelikult isegi rohkem, sest Šois oli ka priiskamine (loe siit), kuigi ma seda ei kahetse. Nagu ma ei kahetse ka seal nimekirjas kulutatud raha nende asjade peale. Lihtsalt jutt, et laps pole luksus, ma pole seda varem uskunud ja ei usu nüüd ka.

Jah, hakkama saab alati ja igal juhul, aga et lapse ilma rahata üles saaks kasvatada, seda ma ei usu :) No vähemalt nii arvab riik, kes ütleb, et sigige aga, aga raha selleks väga ette ei näe ja tööle ei võeta (loe Meelise blogi) jne… Okei, lähen hetkel teemast veits kõrvale.

Aga tulles tagasi nende nimekirjade juurde, siis väga palju asju on vaja veel osta – näiteks vanker, vankrisse tahaks veel lambanahka ja siis on vaja vihmakilesid ja putukavõrkusid ja beebitarvete kotti ja turvahälli ja kergkäru (ok, sinna on veel aega), voodit ja vist ka reisivoodit, ja madratsit ja linu ja voodikarusselli ja hunnikute viisi mähkmeid ja vanni ja vanniistet ja termomeetrit ja vannirätikuid ja pesemiskinnast ja vannivahte ja beebikääre ja kamme ja apteegikaupu ja lappe ja pudeliharja ja rinnapumpa ja lamamistooli ja tegelustekki ja närimisrõngaid ja… Neid asju ilmselt võikski lugema jääda. Ja kui palju need kõik maksavad.

Muidugi kohtusin ma eelmisel nädalavahetusel naisega, kelle nime ma igaks juhuks ei maini, ja kes teatas, et tema oli lapsega neli päeva haiglas – “iga päev pandi lapsele uued riided, ma võtsin need kõik kaasa, kuu aega oli mureta…”, ja et vankrit ja voodit tal ei olnudki – “kuus kuud magas laps riiulis” jne jne.

No variant seegi, eksole. Ja hipsteritele selline elu ehk sobibki, aga ma olen liiga… ma ei tahaks öelda materiaalne aga realistlik – laps võib naljaviluks hädaolukorras korvis magada ju (mina magasin ka rõdul korvis), aga üldiselt võiks tal ikka elementaarsed asjad olemas olla, või mis?

Ja veel üks küsimus – mul neid mähkmekatteid (ma just tellisin Mähkmekratist endale kolm uut katet ja ühe all-in-one variandi) juba koguneb, aga kas neid sisusid peaks tellima Hiinast suure pakiga või on need mõttetud ja peaks ikkagi kallimatesse investeerima? Ma ei mõtlegi, et ma neid endale sada tükki ostan, aga iga mähkmekatte jaoks paar võiks olla ehk kellel on kogemusi nende sisudega… Palun kommenteerige :)