Kui peol saab söök otsa.. #piinlik

Minu meelest on kõige kohutavam see, kui sa lähed peole ja söök saab otsa. Või jook. Kuidas inimesed ei oska arvestada toidu kogustega? Ära tee pidu, kui sul pole raha söögi jaoks. Päriselt ka.

Tänane Kroonika:

Lisaks lahkus peolt suur osa külalisi – kes ju enne päevi nälginud, et ikka kleit selga mahuks! –, midagi hamba alla saamata. „Saime kätlemise üsna kähku tehtud ja oleks tahtnud seejärel väikese ampsu võtta,“ meenutab telelegend Vahur Kersna muhelusega suunurgas. „Aga – kõik oli juba otsas!”

Ma saan aru, et tegemist on megasuure peoga ja ära toita 1000+ inimest on väjakutse, aga kui raisata 300 000 mingi muserdunud etenduse peale, siis sama raha eest peaks süüa saama ikka omajagu. Ka kuskilt cateringist tellides, kus suupiste hind on ilmselt eur või kaks. Koguseliselt oleks seda hirmus laadung, aga vähemalt ei saaks otsa. Ma ei ütlegi, et sellisel vastuvõtul peaks kõhu täis saama, seda mitte, aga et kõik on otsas enne kui kõik külalised sisse on saanud, see on piinlik.

Need ülemise pildi suupisted ootasid meie sõpru kui me oma aastapäeva tähistasime. Enne olgu rohkem kui vähem.

Ma olen käinud kodu sünnipäeval, kus sööki on kahekümnele peale arvestatud umbes sama palju kui ma teen õhtusöögiks kui meile paar sõpra külla tuleb.

Ma olen käinud pulmas, kus söök oli arvestatud nii täpselt, et see sai otsa viis tundi enne peo lõppu. Vein sai otsa natuke hiljem. See oli kõige piinlikum moment mu elus ma arvan. Lähed peol veini võtma ja seda pole. Oleks siis et pidu oleks kohas kus on avatud baar või et saad süüa osta. Ei. Otsas siis otsas. “Kes veel kaine on, äkki saab poes käia?” No kui piinlik.

See on tegelikult ka jumala naljakas, kuidas inimesed ei oska toidu- ja joogikoguseid arvestada. Nad ei mõtle üldse, kas nende pidu on neljapäeva õhtul pärast tööpäeva või laupäeva lõunal, kus inimesed on ilmselgelt hommikust söönud rohkem kui neljapäeva lõunal ja õhtusöögi on sootuks vahele jätnud, sest teavad, et lähevad peole.

Ilmselgelt ka need kes vastuvõtule läksid, istusid enne meigis, juuksuris ja kleidiproovis ja mingist söömisest nad mõelda ei jõudnudki.

Minu probleemiks võib pigem nimetada seda, et mul on alati liiga palju süüa. Mul on alati pidude järgselt süüa nii palju alles, et saab vabalt veel kolm päeva süüa. Enne olgu rohkem kui vähem. Ma ei oska ka kodus õhtuks nii süüa teha, et ainult kolmele. Alati kutsun kedagi sööma kui süüa teen, sest tean, et mul on rohkem. Näiteks täna teen ma hapukapsasuppi ja seda ei ole ju mõtet teha mingi törts, ikka nii, et kaks päeva saaks süüa ja viis sõpra ka kõhu täis. Mul läheb supi sisse juba kaks kilo liha ja kapsast. Ja noh, üsna tummine tuleb ta ka.

Seda, et süüa peab jaguma teab ka Meelis.  Eelmise aasta üllatussünnipäeval olid ainult naised ja vein, aga süüa oli nii palju, et… Kui Meelis kolm päeva hiljem koju tuli, saime ikka veel sünnasööke süüa :)

Ka selle aasta sünnal, kui lasin kõigil süüa osta, jäi alles. Viisin jäägid hotelli, hea hommikul nosida. Loe lähemalt siit minu viimasest sünnast Tai turul – link!

No ühesõnaga, jah, ma ei saa aru, kuidas saab peol söök otsa saada. Rääkige mingist piinlikust juhtumist, kus söök on otsa saanud ja te pagete koju makarone keetma.