Kui tasuta saab, siis ikka kiloga!

See pole esimene kord, kus ma reisil olles restoranis imestusest lõua tagasi üles lükkan, sest kogused mida idanaabrid endale taldrikusse vohmivad, on imestamist väärt siiani!

Arutasime seda just Kretega (sõbranna kellega me reisil oleme), et mis asi see ajab inimest endale kümmet pitsaviilu haarama, kas ta tõesti sööb nii palju või on asi pigem selles, et kui tasuta saab, siis võtan ikka nii palju kui kanda jõuan?!

Kohati tekib tunne, nagu homme hakkaks sõda, kõik poed pandaks kinni ja mitte kunagi enam ei saa süüa. Selliseid koguseid normaalne inimene ei tarbi hommiku- või õhtusöögiks, vaid nädalas!

Reaalselt nad tõstavad endale kilo mureleid, terve virna aprikoose/nektariine, pool arbuusi jne
Eile nägin sööklas reaalselt mingit vene mammit, kes oli võtnud supikausi ja terve selle täie spagette endale ette toonud, teises kausis oli samapalju lihakraami ja kolmandas veel saltikraam. Kuhu see mahub? Nagu reaalselt? Kas sa lõhki ei lähe, inimene?

Ja teine tähelepanek.. Venksidel on suure laua peale ära jaotatud, kellele mida – kes võtab kartulid ja pasta, kes liha ja kala, kes puuviljad, kes noad-kahvlid, kes joogid.. Ja nii nad parvena peale lendavad punkt kell 8; 12:30 ja 18, lisaks veel kl 12 ja 16 basseini ääres, kui nikse näkse jagatakse.

Ühesõnaga, ei midagi uut siin päikese all, aga ikka paneb sajaga imestama!

Kui palju teie korraga sööte? Hedon sööb julgelt rohkem kui mina, aga meie kahe taldrikus on kokku ka vähem süüa kui mõnel teisel.. Ma ei söö ju sellepärast rohkem, et maksma ei pea!

Näide ühest meie õhtusöögist kahele.

 
Olgu öeldud, et sellest täidetud paprikast jõudis suhu vaid üks amps ja sama selle “kohupiimamassi” kohta. Paprika sisu oli see sama, mis ka salatiletis saadaval oli, aga maitses rõvedalt. Seega paar lusikat suppi, paar ampsu kartulit ja brokolit, lihakraami; see marineeritud punane paprika seentega oli aga õhtu nael!