#elulineblogi

Kuidas inimesed seda teevad ehk Meie argipäev

Mul reaalselt tekib küsimus, kuidas inimesed selle ära händlivad kui lapsed koolis-lasteaias-trennis käivad – pole ju võimalik 8-17ni tööl käia? Nägin just ühes storys, kuidas ühel emal oli paar kehvemat ööd, lapsel palavik, nohu, ägisemine – hommikul magamata jne ja siis ütles, et ta hea meelega jagab päriselu, et pole kõik nii roosiline nagu Instagramis paistab.

Täna hommikul jagas ta tagasisidet sellele, kus emad siis kiitsid teda, et neil sama – magamata ööd ja nutt ja hala ja et kõigil on nii ja ta pole ainuke. Ma pean õnneks nentima, et meil väga palju unetuid öid ja nutmisi ja hala pole olnud lastega. Ma saangi aru, see on individuaalne ja eks meil kõigil mõni unetu öö ja kehvem öö jne on ette tulnud, aga praegu on meie elus hoopis uus periood – kool, lasteaed, trenn – ja päriselt, kuidas me peaks mõlemad käima täiskohaga kuskil tööl, kuidas need lapsed peaksid hakkama saama?

Mina mäletan, et mind ka viidi/toodi esimeses klassis kooli ja ära. Selleks oli kodune vanaema. Aga kui vanaemasid pole. Siis peavad seda tegema vanemad. Teisipäeval Meelis mu meelest ainult sõitis edasi-tagasi, kuidas need inimesed saavad, kes tööl käima peavad?

Meelis hakkas, nagu igal sügisel, et peaks tööle ikka minema.. Kõik arved ju ainult kasvavad ja elada tahaks ka, investeerida tahaks ka, pensionifondi tahaks ka raha lisada ja.. Noh, rahaliselt oleks kaks palka parem kui üks ja tuhat xn projektipõhist tasu, aga ma ei kujutaks küll ette, et me mõlemad täiskohaga tööl käiksime ja peaksime kellast kella kuskil olema ja samal ajal peaksid kõik erinevatel aegadel veel kuskile jõudma.

Tahate teada meie päevaplaani hetkel?

Ma tean, see on meile lihtsalt uus asi ja on peresid kus on kolm last ja trennid ja koolid erilinnaotsades ja meie lugu ei erine tuhandest teisest, aga meie jaoks uus ja põnev.. seega kirjutamist väärt!

7:01 on äratus. Mul on vaja seda oma aega ärgates.

7:30 ärkavad kõik teised – õigemini tarime nad süles alla diivanile, et nad saaksid vaikselt ärgata.
Hedelin saab piima, Hedonile teen süüa mida ta tahab – võileib, muna, puder, kohupiim kisselliga – mida iganes ta tahab, peaasi, et ta sööks midagi enne kooli.

8:15 astuvad kolm selli uksest välja. Esimene peatus lasteaed, kus vaja kohal olla 8:45, järgmine peatus kool – tunnid algavad kell 9 õnneks!

Meelis läheb a) trenni b) kuskile tööle c) tuleb koju tagasi

8:30 – .. teen ma tööd, sellele sõidab tavaliselt sisse see, et kõht läheb tühjaks enne kahte kui Hedon tuleb ja sööma peaks, sest.. ma olen kell 7:30 hommikul söönud ja.. kõht annab tunda.

14:00 on Meelis Hedonil järel, et ta koju tuua

T ja R käib kõik ülihelikiirusel, sest vahepeal on vaja jõuda koju, vahetada riided, süüa ja minna jalkatrenni (vanasti oli trenn õhtuti, laps sai vahepeal puhata ja siis trenni minna, nüüd pandi trenn “pärast kooli” – ilmselt nii mõnelegi mugavam..)

16:30 Hedelinile järgi

Ja nii ongi pool päeva kulunud sõitmisele. Aga see selleks. Oletame nüüd, et Meelis peaks kellast kellani kuskil tööl olema (tavaliselt algavad tööpäevad ka kell 8) ja mina peaksin kuskil kellast kellani tööl olema, siis kuidas me kõik saaksime tööle-kooli-koju-trenni-koju.

Hullumaja puhvet. Ja oodake vaid, kuni Hedelin veel mõne trenni avastab, mis pole lasteaias, siis on korras – tee seina peale korralik logistikaplaan. Ma tean, paljudel ongi metsikud logistikaplaanid ja saadakse hakkama. Ma ei hala ega midagi, lihtsalt uus reaalsus. Nagu viiekordne elektriarve.

7 thoughts on “Kuidas inimesed seda teevad ehk Meie argipäev

  1. Õnneks keegi lastest enam lasteaias ei käi. Kõik 3 last lähevad ise kooli ja trenni.
    Nipp on selles, et korterit/maja ostes tuleb asukoht valida selline, kus oleks normaalne transpordiühendus ja kool sellises kauguses, et laps saab sinna ise liikuda.

  2. Hei
    Oi tean seda olukorda. Meie elame koolist 21km kaugusel((((lähemal ka kool 10 km aga väikse kooli agad))))) meile see kool sobib, siiani on suhtlemine ja kõik väga ok. Bussiliiklust meil pole .
    Praegu 3last koolis 2, 5 ja 7klass ja 2lasteaialast + kodune 1.5aastane. Kogu logistika kahe autoga . Nüüd esimest aastat läks abikaasa oma talupidamise kõrvalt lisa tööle. 05.00ärkab ja koju jõudmise kellaaeg kuidas kunagi kord 16.00 kord 21.00 ja sinna vahele kogu lastega seotud temaatika ja enda hetk.
    ÄGE
    Ja neli aastat sai sõidetud 21 km kooli ja tagasi ka 21km ja seda vahet vahel 3×. Ulme mis aeg ja kulu. Nüüd suurekriisi kiuste sai kooli / lasteaia lähedusse ostetud elamine kuhu kolivad mu vanemad et lastel oleks koolist tulles võimalik kõht täis süüa ja sealt trenni. Sest kõik käejala juures. Mina saan talupidamisel silmapeal hoida ja abikaasa kulleri tööd teha. Ehk lähen ka järgmine aasta pesamuna lasteaeda mineku järel palgatööle. Nüüd on see võimalik sest seda meeletut sõitmist pole vaja praktiseerida.
    See kuidas see kõik toimima pannakse vanemate poolt on kunst. Aga mõnel juhul tegutsevadki lapsed üksi sest vanematel pole lihtsalt aega.- minule see varijant kohe üldse ei sümpatiseeru.

  3. Meil 3 last- aastane, kuuene ja seitsmene. Äratus kell 7.45 ja 8.10 uksest väljas. Kuna suuremad lapsed tublid siis ärkavad ilusti, panevad riidesse ja koolilaps sööb ka. Vanem laps väntab rattaga kooli, keskmise sõidutan lasteaeda, beebi kaasas. Kuna lasteaed lähedal, siis beebi enamasti pidžaamas, kombe seljas. 10 minutiga käidud ja kodus tagasi. Siis koristame, teeme muid asju,kuni suurem laps koolist tuleb kell 14. Kell 17 keskmisele järele. Trennidest e-keskmisel ujumine kell 17,vanemal tants 16.15. T- jalka kell 18 ja tants 17.30. Kolmap eelkool kell 16.15. Neljap suuremal saviteraapia kell 14. Reedel jalka 18. Järgmisest nädalast alustan tööl,nii et läheb põnevaks :D Teen siis lapse kõrvalt kodukontorit,vahel pean ka kontoris olema. Raske on ja täiskohaga 9-17 tööga neid asju ei tee, eriti kui vahemaad suuremad. Meil õnneks kool 1 km ja huvitavaid ka seal, nii et suuremad saavad hakata ise käima, tuleb ainult poja viimane lasteaia aasta üle elada.

  4. Kahekesi saab mugavalt tööl käia kui võtta kohapeal elav lapsehoidja nagu meie tegime. Vanemad puhanud ja jaksavad koju tulles lastega hea meelega tegeleda. Majanduslikult tasub ka ära, sest töölkäiva vanema palk lapsehoidja omast ikka nõksa suurem.

  5. Jaa, see on üks paras peavalu. Vaatan oma vennalast ja tema on juba 13. Kusjuures käib ka üks koolist toomine, ja viimine, siis trenn jne. Kuna elu on maal, ja buss sõidab nagu vanajumal ise juhatab, siis muudmoodi ei saagi. Ei klapi lihtsalt need ajad. Vanemad pole päris 8-17ni tööl, aga ma ei kujutaks ette, kui oleks. Ei saakski kuskile trenni ega kuhugi. Endal ka väike põnn tulemas. Vähemalt linna ära kolima, muidu ei saa kuidagi organiseeritud siin asju. Nii et mõistan teid täiesti.

  6. Alguses selle uue elurutiiniga ongi raske harjuda. Hiljem loksub paika. Mina olen septembri alguses alati puhkuse võtnud. Teadlikult, et oleks harjumiseks aega, suvel puhkan selle võrra vähem. Eelmine aasta läks kolmas laps esimesse klassi ja no see esimene klass ongi ju selline, et kooli ja paari tunni pärast koju tagasi. Kergendab tunduvalt see, et kool on jalutuskäigu kaugusel, vanemad lapsed lähevad-tulevad ise. Trenni osas andsin paari kuu pärast alla- ei jõudnud töö aja sees vedada ja lapsele endale ka seal väga ei meeldinud. Sel aastal proovime uuesti, laps vanem ja hakkab ise bussiga liiklema.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.