Mõtlesin täna, et uurin pangast, mis mu võimalused üldse oleksid. Tegin seda viimati siis kui ma rase olin.. Ups, tahtsin praegu linkida seda lugu ja käisime seal hoopis 2016 aastal. Kirjutasin sellest siin.
See konkreetne laenuhaldur soovitaski, et mingu siis Meelis lisatööle (miinuseks see, et oleme veel vähem koos) ja võtkugi laenu hiljem nö üksinda, et kuna oleme abielus, on nagunii meie oma. Aga siis ei puutu mina nö asjasse ja kõik järelmaksud, krediitkaardid jne mis meil on, tuleks minu nimele. Siis oleks Meelise sissetulekud panga silmis nö kohustustest puhtad ja laenusumma kohe suurem.
Noh, ma praegu tegingi selle triki, et taotlesin üksinda, ilma Meelise ja Hedonita, nagu ma tahaks üksinda osta. Kusjuures, seda trikki on edukalt kasutanud üks meie tuttav, kes väitis pangas, et soovib lahutada ja lapsed jäävad isaga ja tema tahab osta oma elamist, et minema kolida. Toimis! Tal oli suht sama keiss, et mees oli ettevõtja ja oleks olnud tema ülalpeetav nagu ka lapsed.
Igaljuhul, ma vaatasin täna, et seis ei olegi nii lootusetu. Leidsin 10-15km Keila poole mingi viis täiesti elamiskõlbulikku maja. Kolm neist alla 100 tuhande, kaks olid 125 tuhat. Noh, sellist, et koli sisse, hakka nokitsema.
Jep, enne kõpitsemist vajav maja kui paneelmaja korter. Ma tahan hoovi, hommikul rõdul/terrassil kohvi juua ja kui ma pean selleks marsaga linna/tagasi sõitma, siis fine. Parem kui kuskil paneelikas passida.
Ma ütlen ausalt, ma olen selle jaoks liiga vana. Jah, me oleks võinud 10 aastat tagasi kui meil mõlemal hea palgaga töö oli juba laenu võtta või Aussist tulles või.. Mis sest enam targutada, mida me oleks võinud teha. Meil olid teised plaanid, läksid nagu nad läksid. Oleme praegu selles situatsioonis kus oleme ja siit tuleb hakata edasi vaatama, mitte halada, et oleks võinud nii või naa teha.
Hetke seis on see, et ma pigem ostaks ühe kindla koha, pigem maja kui korteri, kus Hedonil oleks hea, kus kool ja pakiautomaat oleks lähedal, linna/tagasi saaks ka vajadusel taksoga.
Aga õnneks on selle kooliga veel paar aastat aega, mis annab meile aega sissemaksu koguda. Üks-kaks säästuaastat veel ja olemegi päris hea sissemaksuga panga ukse taga. Loogiline, ma tahaks ka kohe ja kui pank mulle peaks ütlema, et ma 90K laenu saan, siis ma arvan, et ma tõmban kõik muu nii koomale, et hakkan kohe tõmblema, et võimalikult kähku osta. Emotsionaalne nagu ma olen, eks.
Ma küll hakkasin sellest nagu eelmises postituses (siin) kirjutama, aga tegelikult selleni ei jõudnudki.
Meil on kaks, tegelikult kolm, plaani.
Esiteks, lapsega reis pole puhkus. Teiseks lapsega minnes peaks rohkem valima hotelli, asukohta jne. Pluss ta lendab täishinnaga lennupiletiga, mis teeb kohe eelarve suuremaks. Kui lapsega minna, siis läheks kauemaks kui kaks nädalat. Kui juba siis juba.
Teistpidi arvan ma, et Hedonil pole vahet, kas ta on Tais, Bulgaarias või Türgis, see tähendab, et võiksime minna aasta alguses Meelisega kahekesti ja Hedoniga viimase hetke pakkumisele mais/juunis, kui need teadaolevalt üsna soodsad on.
Ja kolmas variant, et üldse ei lähe. See mulle ei meeldi. Samas ÕNNEKS, ei ole mul hetkel mingit megatuhinat tulnud Tai asju vaatama, broneerima hakata. Eks need õiged pakkumised alles tulevad, mis mind pahviks löövad ja liblikaid kõhtu jälle tekitavad.
Kui jätta kogu raha alles, siis poleks probleemi teha mingi viimasehetke reis terve perega järgmisel suvel niisama sooja. Abiks seegi, eks.
Ühesõnaga, me pole veel otsustanud. Ootame, kas pank tõstab või langetab mu motivatsiooni. Kui sealt tuleb vastuseks, et hea kui 50K kokku pigistab, siis pole järelikult hetkel veel meie aeg ja lükkame selle plaani nats edasi, kogume juurde, võtame lisatööd vms ja vaatame mõne aja pärast uuesti.
Mis te teeks? Läheksite kahekesti reisile või perega? Taisse või viimasehetkepakkumise peale? 10K on ju päris hea summa juba, ma vist ei raatsiks seda raisata :D Leiutaks mingi lisatöö, või kasutaks reklaamiraha, mida ma ei ole otseselt säästuaastasse ju arvestanud…
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…