Categories: #elulineblogi

Laske inimesel väärikalt surra!

Mul jäi hommikul Facebookis silma, et täna on “Pealtnägijas” lugu naisest, kellest saab esimene vabasurmaturist ehk ta sai loa eutanaasiaks.

Õhtuleht: 47aastasest neljalapse emast saab Eesti esimene suitsiiditurist

Endine tantsuõpetaja ja nelja lapse ema põeb pöördumatut lihashaigust, mis lülitab organismi järk-järgult välja, kuni ta jääb kahjuks oma kehasse pantvangi ja sureb.

Ja uskumatu, mis kommentaarid seal all on. Jumal, mis lastest saab, kas ei saaks ikka seda aega venitada ja veel kallitega koos olla. Ja teine leer on seda meelt, et see võiks ka Eestis lubatud olla ja miks inimesed peavad piinlema. Siis tuleb keegi ja parastab, issand kui palju on neid, kes tema surma ootavad. No halloo!

Kui inimene on juba palunud abi, teinud taotluse selleks, siis ta ilmselgelt on enda jaoks lahti mõelnud kõik need teemad, mis saab lastest, mis elu teda ees ootaks, mis võimalused tal oleksid.. Ega keegi niisama sellist asja ei palu. Järelikult inimene ongi haige, järelikult tal ongi ebamugav elada ja oma kehas lihtsalt surra ja hääbuda. Lapsed peaksid pealt nägema kuidas nende ema organism üles ütleb ja ta vaikselt aina hullemasse seisu jõuab.

Ma olen enda ema pealt seda näinud, ma ei taha, et lapsed (ilmselt nooremad kui mina, arvestades naise vanust) seda pealt peaksid nägema. Kuidas alguses rõõsa naine on haiglas, siis läheb aina halvemaks, kuidas algul ütleb üles maks, siis neerud, siis.. lõpuks on vererõhk 40, ta on nii kokku kuivanud nagu beebi.. Ma ei tahaks seda uuesti läbi elada ja ma ei tahaks, et mõni teine laps peaks seda nägema. Parem saatke oma ema kallistuste ja musidega teele ja kõik. Teil jääb temast pigem hea mälestus, mitte kokku kuivanud ja sureva inimese mälestus.

Laske inimestel teha ise oma valikuid, kui ta on nii otsustanud, las ta teeb, mida on vaja targutada, et ei tea ikka.. Gooosh, ma lähen närvi selliste asjade peale. Ja jah, ma olen sama meelt, et eutanaasia peaks Eestis lubatud olema. Mina näiteks ei tahaks jääda kellelegi hooldada. Ma tean, Meelis ei jätaks mind ja hoolitseks veri ninast välja, aga milleks tema elu ära rikkuda, sest ma olen suremas.. Oleks võimalus, ma läheks lihtsalt oma teed. Jah, raske on, aga elu invaliidiga on hullem.

Mis teie arvate? Eutanaasia poolt või vastu?

 

marimell

Recent Posts

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

2 nädalat ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

2 nädalat ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

3 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

4 nädalat ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago

Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida – saabki!

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…

1 kuu ago