London, kuus aastat igatsust!

Kõik postituses kasutatud pildid on tehtud mais 2012.

Kes veel ei tea, siis me lähme Londonisse. Mulle kingiti sünnipäevaks lennupiletid kahele ja majutuse eest vastutas Meelis, aga tegelikult saame ööbida mu sõbranna venna juures. Ja ma olen nii kahe vahel, kas teha eksperiment “säästlik London ” või “let it go London”.

Kuna ma hakkasin loo juurde pilte otsima, siis ma pean rääkima ka meie esimesest tripist Londonisse. See oli kuus aastat tagasi mais, kui Galojani üle käis kohus. Seda me sinna kajastama läksimegi.

Muu hulgas võtsime seal tiimi sellal Londonis elanud Katrin Lustiga, kes tootis toona juba sisu TV3 uudistele. Koos me seda Galojani saagat seal ajasime, koos lõunal me käisime, üksteist aitasime ja.. tagasitulles läksime täiega riidu, sest ma kommenteerisin kuskil Facebookis, et Lust ja Galojan on nagu pada ja katel vms. Ta solvus täiega. Viimasel ajal pole suhelnud. Või noh, nii kuus aastat. Aga “Kuuuurija” on tubli saade, mul pole midagi öelda, selle Lusti aktiivsuse ja sellise himu järele, midagi leida, avastada, murda ja tõestada. Viis pluss.

Aga tulles nüüd selle uuesti minemise juurde, siis ma ühelt poolt mõtlen ärevusega kõikidele nendele poodidele ja šopingule Londonis. See on kõik need viimased aastad olnud mu unistus minna sinna tagasi šoppama. Meelis hakkas praegu oma telefonist otsima, kas tal on Londoni pilte ja tal on isegi metroo map alles seal :D

Miks me pole vahepeal käinud?

Lennud on alati megaodavad, aga ööbimine on alati nii kallis olnud ja mul on olnud imelik sõbranna venna juurde crashida. Aga nüüd hea värk – tema oli meie juures kui me Tais olime ja võtame paar ööd Londonis vastu.

Rääkides aga šopingust, millest ma unistanud olen, siis teiseltpoolt on mul tunne, et mul pole vaja nii palju riideid, kingi, kotte, nodi. Mu kapp ei ole kummist ja ta on hetkel niigi täis. Ma pidasin plaani juba, et teen mingi kapitühjendusmüügi enne minekut, siis saab ruumi, raha ja uusi asju :D Aga hetkel Hedon jälle palavikus ja no pole võimalik siin laagrit lahti lüüa, et asjad üles pildistada. Aga paar nädalat on veel aega, ehk ikka jõuan.

Ma mäletan neid ALDO kingi, siiani on alles, ainult et suured on. Ma mäletan, et Meru ostis endale kaks paari samasuguseid kingi, lihtsalt erinevat värvi, et neid siis kandagi, üks ühte värvi teine teist värvi. Ja Meru tutvustas meile Camden Towni… Mmm, täiega lemmikkoht!

Aga tulles ikka ja jälle selle šopingu juurde, siis ma tean, et ma tahan osta räigelt asju, riideid, kleite, Hedonile nodi…

Aga ka Hedoni kapid on pilgeni tavaari täis. Ma peaks ostma talle kaks numbrit suuremaid asju, ETTE, et osta. Tal reaalselt on mingi 50 T-särki ja ta kannab kümmet umbes.. Aga mis sinna Londonisse ikka minna kui šoppama?!

Ma eeldan, et oma käekoti ma lõpuks sealt saan, mida mul jätkuvalt ei ole. Kusjuures, mu viimane lemmikkott on Steve Maddeni oma, aga see on nii kulunud juba… Ja siis ma tean, et seal on Jeffrey Campbelli ja Irregular Choice poed ja.. Oeh…

Kõige kurvem on veel see, et me oleme viimasel paaril õhtul vaadanud Netflixist igasuguseid dokumentaale ja nüüd ma tahan minna Manolo Blahniku poodi (õnneks mul ei jagu raha ka allahinnatud kingade jaoks!) ja Steve Maddeni poodi (kus kahjuks hakkab rahakott iga teise paari peale), aga noh, ma lähen rohkem kotti otsima.. Ja ma loodan, et ma sealt Netflixist rohkem ainest ei saa, sest juba ma nägin soovitusi, et vaata veel seda dokumentaali ja seda jne. Ei, aitäh, see Netflix on jumala saatanast :D

Vaatamisväärsused on nähtud

Ma olen käinud omal ajal ära kõik need kohustuslikud vaatamisväärsused, Big Benid ja London Eyed ja sillad ja vahakujudemuuseumid… Ma ei näe pointi nende eest uuesti hingehinda maksta. Kui paaris kohas käia, läheb kahepeale juba sott. Ma saan selle soti eest kindlalt rohkem (šopata :D) kui uuesti vaateratta peal Instagrami pilti tehes (The London Eye pilet on a 30€) või mõnd popmuusikut võltsmusitades (Madame Tussaudsi pilet on a 35€).

Mis seal ikka, lähen käin vanad lemmikud kohad läbi. Näiteks Camden Towni ja Angelisse tahan jalutama minna. Mul viimasest korrast nii mõnusad mälestused nendest piirkondadest ja Nothing Hilli ja.. Oxford Streetile. Ikka ja jälle jõuan ma šopinguni välja. Aga mida muud seal teha? Lähen külitan niisama pargis ja haaran Starbucksit kohvi kaasa? Ka seda võib, aga neli päeva ikka ei külita ja kohvi ei joo.

Sööma lähme.. Jamie Oliveri juurde

Kuna üks osa sünnipäevakingitusest sisaldas ka õhtusööki Jamie Oliveri restoranis, siis ühel õhtul peame me end üles lööma ja sinna minema. Kusjuures, mis riided sinna peaks selga panema? Ma eeldan, et see on nõks fäänsim koht kui suvaline fish&chips pubi.

Aga kuskile pubisse ma kindlalt vabatahtlikult ei roni. Meelisel on oma trauma sellega. Istume meie kenasti kahekesti pubis, tegime väikse date nighti. Samal ajal kui ma vetsus käisin, lenasid talle lauda kaks silmini täis maadamit ja nõudsid, et ta nende õlled kinni maksaks. Hea, et Meelis mind lauas ootas, aga lahkusime üsna pea.

Klubides oleme me oma eluajal nii palju käinud, et väga nagu ei tõmba. Kuigi, tuleb tunnistada, et eelmisel korral käisime ühes klubis, mis oli “members entrance only” ja sinna viis meid üks India päritolu rikkur. Teate vaesel ei ole ikka sellisesse kohta asja. Kõik oli uhke ja ilus ja kallis, aga no ei tundnud ennast mugavalt. Aga kes teab, äkki nüüd on feeling teine. Ma mäletan ainult seda, et vein oli megakallis, söögist rääkimata. Midagi me seal sõime-jõime, sest olime kutsutud, aga ise ei läheks never sinna midagi ostma.

Meelise mälu järgi oli pokaal šampust 120 naela.

Ma tean, et Meelis hulluks kahe asja peale – kui saaks näpu külge kõikvõimalikele Harry Potteri asjadele – muusikalid, teemapargid, muuseumid, näitused ja no kõikidele asjadele, mis kuidagi selle Potteri teemaga assostseeruvad. Aga mind nagu üldse see teema ei paelu. Ja teine asi, millest ta siin unistab, on mõne filmi esilinastus. Eelmisel korral magasime “Snow White and the huntsman” punavaiba maha.

Ainuke asi, millele ma mõelnud olen, on mõni muusikal. Aga see vist jälle ei koti Meelist. Nojah, siis üks Potteri radadele ja teine muusikali vahtima.

Aga ma tean, et meil on päris mitu lugejat Inglismaal, Londonis ka (erilised tervitused siinkohal OV’le) ja no kindlasti on paljud lugejad seal käinud.. Neile kes kohapeal, me oleme avatud kõigele, võime kokku saada, mingeid lahedaid kohti koos avastada, või siis soovitage, kus olete ise käinud, mida näinud, kogenud. Kuhu saab tasuta ja kuhu üldse tasuks minna. Kus süüa soovitate? Ja no.. šoppamise parimad palad – meie kõrvad on kikkis :)