Meelis kirjutab: kas ja kelle ees vastutab blogija?

Ma käisin eile hommikul LaEcwadori reklaamiagentuuri poolt korraldatud hommikukohvi üritusel. Selliseid hommikuid on ka varem toimunud, kuid erinevatel põhjustel pole ma saanud sinna minna. Seekordseks teemaks oli „Kas vastutustundlik turundus on kasumlik?“ Sinna minnes oli mul antud teemast natukene teine arusaam või siis niiöelda ootus, kuidas seda lahatakse.

Kuigi kõnelejateks olid reklaamiagentuuri juht, SEB kommunikatsiooni juht ja Rimi turundusjuht, siis ometigi vaatasin ma kõike oma mätta otsast ehk siis blogijana.

Kas blogija peaks olema vastutustundlik?

Kuidas blogija saaks olla vastutustundlik? Kuidas blogija saaks tõsta enda väärtust olles vastutustundlik? Mida annab see lugejale, kui blogija on mingis vallas vastutustundlik? Neid küsimusi tekkis mul selle kahe ja poole tunni jooksul nii palju. Lahendusi, aga vaid mõnele tekkinud küsimusele.

Kuigi blogija on nagu mitte keegi, eesti meediamaastikul, blogija ei ole mingi jumal, keda kõik kummardama peaksid, siis tahes-tahtamata tekib blogijal see vastutus. Tegelikult peab blogija vastutama hoopiski kahel poolel. Esiteks oma lugejate ees ning teiseks kliendi ehk reklaampostituse või kampaania tellija ees. Kui midagi on kokku lepitud, siis nendest asjadest tuleb ka kinni pidada. Olgu selleks siis sisuloomine, avaldamise kuupäev, piltide kvaliteet või üldine suhtlus nii enne kui pärast postituse ilmumist. Mina nimetaks seda üldiselt klienditeeninduseks. Agentuur või firma, kes tellib midagi blogijalt on ju klient, ja blogija sellisel juhul klienditeenindaja.

Kuid vastutustundlikkust tuleb üles näidata ka oma lugeja suhtes. Kui sa oled ikka suure suuga lubanud, et sina ei reklaami mõnda suurt jaekaupade ketti või kiirlaenu firmat, ent ometigi sa ühel hetkel seda teed, sest see raha mida pakuti oli lihtsalt nii hea, siis ei ole see ju lugejate suhtes ei eetiline ega ka vastutustundlik käitumine. Või kui kuulutad kõikidele oma lugejatele, et sina ei kasuta kunagi poes kilekotti aga ometigi nähakse sind piimapakki kilekotti toppimas, siis ka see ei ole ju korrektne käitumine.

Samas ei tasu unustada fakti, et lõppude lõpuks on lugeja ju see kes võtab vastu selle lõpliku otsuse, kas ta ostab midagi blogija soovitusel või tarbib mõnda toodet/teenust, sest blogija seda kiitis.

Toome lihtsa näite. Ütleme, et marimell.eu teeb koostööd Rimiga ja reklaamib, et nädalavahetusel on sooduskampaanias lõhe ning minge nüüd kõik ostma, valmis toidust tehke pilti ning pildi teinute vahel loosime välja näiteks tasuta nädala ostukorvi.

Aga mis juhtub siis, kui nüüd kümned inimesed tormavad poodi ja kala on otsas? Või mis veel hullem – ostavad kala aga see on halvaks läinud? Blogija üleskutsele nad ju vastata ei saa. Kes siis vastutab? Kas Rimi ostujuht? Kas see, kes kala tarnib?

Tegelikkuses vastutab siin blogija. Ehk siis see lugeja, kes läheb poodi selle mõttega, et osta selle kala, et süüa teha ja pilti jagada ning elab lootuses võita midagi kasulikku, tuleb ja elab end blogija suunas välja. Läks ta ju poodi just selle blogija soovitusel.

Kas blogiauhindadel sööta kõht täis või ei?

Või no näiteks, meie arvamused Leenuga lähevad Eesti Blogiauhindade korralduse osas lahku, mina arvan, et see pole pulm kus peaks inimesed täis söötma, Leenu ütleb, et see läheb temaga vastuollu, kui ta ei anna rahvale süüa ja siis ohib blogis, et presidendi vastuvõtul said suupisted otsa. Leenu ajab või omast taskust need söögid välja, kokkab ja ettevalmistab ise, peaasi et keegi nälga ei jääks. No vaadake, iga aastaga on kogused kasvanud. Sel aastal lööb vist sea vardasse?

Mis mulle sellest vestlushommikust tegelikult üldse sellise särava pärlina meelde jäi oli see, et kui tahad olla vastutustundlik, siis ole seda omas vallas. Kui sa oled kasutatud autode müüja, siis ei tasu sul suure PR kampaania raames Tammsaare parki lehti minna riisuma. Kui sa saadad iganädalaselt välja kümneid tuhandeid reklaamlehti, siis ei tasu sul minna puid istutama. Jah, see annab ühekordse sähvatuse, aga üldises plaanis ei huvita see mitte kedagi.

Mis teie arvate – kas blogija peaks olema mingis vallas vastutustundlik? Mis oleks see valdkond? Mille eest peaks meie olema vastutustundlikud või kas üldse peame, ja kelle ees? Lugeja? Reklaami tellija? Ja üldsegi, kas EBAl peab kõhu täis saama või ei?